22.01.2019
Nu molodtsõ, Riigikogu!
Riigikogu ei toetanud teisipäeval Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ettepanekut katkestada Eesti ja Venemaa vaheline piirilepingu ratifitseerimine ning võtta leppelt allkiri tagasi, mistõttu Kremlis saab jällegi kergendatult hingata.
EKRE esitatud eelnõu poolt hääletas 14 ning vastu oli 51 saadikut. Seega ei leidnud eelnõu toetust ning langes Riigikogu menetlusest välja.
EKRE Riigikogu fraktsiooni aseesimehe Henn Põlluaasa sõnul legaliseerib 2014. aastal sõlmitud piirilepe Venemaa jätkuva okupatsiooni Tartu rahuleppe järgse Eesti aladel ja loovutab Narva tagused alad ja osa Petserimaast, ilma et Eesti saaks selle eest vähimatki kompensatsiooni. “Eestil puudub igasugune põhjus ja vajadus loobuda meile seaduslikult kuuluvatest aladest meisse vaenulikult suhtuva riigi kasuks,” sõnas Põlluaas.
Henn Põlluaas märkis, et Venemaa kuulutas 1944. aastal ühepoolselt Petserimaa ja Narva-tagused alad endale kuuluvaks. “See oli räige rahvusvahelise õiguse rikkumine, täpselt samamoodi, nagu täna Venemaa käitub teiste naaberriikide, nii Gruusia kui ka Ukraina suhtes – on vallutanud, okupeerinud, annekteerinud nendelt alasid. Ja mitte mingisugust vahet Eesti alade okupeerimisega ei ole, ainukene vahe on ajaline – meie alad okupeeriti varem, Krimm ja Gruusia Osseetia alad hiljem,” sõnas ta.
EKRE saadik juhtis kõnepuldist tähelepanu sellele, et Eesti erakonnad on mõistnud hukka Venemaa agressioonid, kuid sellest on saanud silmakirjalik mulliajamine, sest unustatakse, et Eesti 5,2% meie territooriumist on täpselt samamoodi okupeeritud ja annekteeritud. Eesti Põhiseadus aga räägib ühtsest ja jagamatust Eestist.
“Jüri Uluots on 1937. aastal seletanud seda paragrahvi, et see tähendabki just nimelt sõna-sõnalt seda: “Eesti territoorium on ühtne ja jagamatu, sellest ei või mitte jupikestki ära anda.” Paragrahv 122 ütleb, et Eesti ja Vene maismaapiir on määratud Tartu rahuga. Ja seda see tähendabki – on täpselt ära öeldud, kuskohas see piir jookseb. Tartu rahuleping on Euroopa või ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registris, see kehtib ka täna,” rääkis Põlluaas.
“Meie Teabeameti ja kapo juhid on korduvalt tähelepanu pööranud sellistele asjadele ja isikutele, keda kutsutakse kasulikeks idiootideks ja mõjuagentideks. Me teame kõik, millega sellised inimesed tegelevad, mida need terminid tähendavad, kelle huve sellised inimesed esindavad,” hoiatas EKRE saadik.
“Teie heakskiidul antakse Venemaale ära 5,2% meie territooriumist. Ja ilma et mitte kõige vähematki keegi tagasi nõuaks või sooviks kompensatsiooni või oleks küsinud Venemaalt meie Tartu Ülikooli varasid tagasi, mis on Venemaale viidud, või oleks nõudnud meie presidendi ametirahagi tagasi. Oh ei! Täpselt samamoodi mitte keegi ei küsi mitte punast krossigi nende maavarade eest, mis meil Venemaale jäävad. Narva jõe taha jäävad põlevkivimaardlad umbes 400 miljonit tonni, millest valmistatud diiselkütus kataks meie vajadused 70 aastaks. Kujutate ette, mis selle väärtus on! Meil ei ole seda vaja! Meid ei huvita klaasiliiv ja keraamikasavi Petserimaal, meil pole seda vaja,” loetles Põlluaas loovutatavat üles.
Henn Põlluaas nentis, et 2005. aastal võttis Venemaa enda allkirja tagasi – 2019. aastal võiks Eesti võtta tagasi oma allkirja. “Ja kui tõepoolest leidub neid, kes ikkagi tahaksid sellest loobuda, siis on ka ju võimalik alustada uusi läbirääkimise voore ja lähtuda just nimelt sellest, et Venemaa maksab kinni kõik tekitatud okupatsioonikahjud, maksab kinni kõik eraisikute ja firmade okupeeritud aladele jäänud varad, maksab kinni Eesti riigile kõik need sinna jäävad maavarad ja kõik muu,” lisas ta.
Kuna Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piirilepingu ratifitseerimise protsess” eelnõu kukutati läbi juba esimesel lugemisel, sai Venemaa president Vladimir Putin jällegi 51 “kasulikule idioodile” toetuda.
Kui EKRE puhul kasutatakse loogikat “EKRE on geide vastu, Putin on geide vastu, järelikult on EKRE Putinile kasulik!”, siis selle juhtumi puhul on 51 eelnõu maha hääletanud Riigikogu saadikut küll kõige otsesemalt Putinile kasulikud, sest Venemaa ei pea ei territooriume tagasi andma ega kompensatsiooni maksma – Putinil on jälle üks mure maas!