Miiting Jeruusalemma ühtsuse toetuseks peegeldas veel üht võimu ja ühiskonna vastasseisu

Eesti,
- Updated
©Georg Kirsberg
Meeleavaldus Jeruusalemma toetuseks

Meediapildis jäi üsna tagasihoidlikuks ühe sündmuse kajastamine, mis leidis aset möödunud pühapäeval. Nimelt tuli Toompeale kokku umbes kolmsada inimest, kes avaldasid toetust Jeruusalemma ühtsuse säilitamisele Iisraeli pealinnana. Koosoleku idee oli lühidalt sõnastatud plakatitekstil: “Jeruusalemm, Iisraeli põline ja jagamatu pealinn”. 

“Morjendav on kuulata meie, nii ÜRO kui EU, juhtpoliitikute silmakirjaliku poliitkorrektsuse varjus aetavat demagoogiat, mis moslemitele kaasa tunneb ja neid alati ohvritena kujutab. Selliselt käitudes tegelevad meie arvamusliidrid ja poliitikud otseselt vägivalla ja terrorismi toetamisega, sest muuga moslemid seal silma paista pole suutnud,” rääkis miitingul esinenud rahvuslane Georg Kirsberg. ” Jumal tänatud, et juudid kogu Jeruusalemma 1967. aastal omale vallutasid, sest miks peaksid tagurlikud ja harimatud barbarid seal märatsema ja lagastama? Ja miks peaksime meie nende sellelaadset tegevust täna toetama?”

Mõistagi oli see sündmus seotud 21. detsembril ÜRO-s toimunud hääletusega resolutsiooni üle, milles soovitati eirata USA otsust tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana ja mitte viia oma saatkondi Jeruusalemma. ÜRO resolutsioon deklareeris USA otsuse õigustühiseks ja oma pealinna haldamise Iisraeli poolt ebaseaduslikuks.

Pikett korraldati vastukaaluks sellele, et Eesti hääletas ÜRO Peaassambleel resolutsiooni poolt. Nii peaminister Jüri Ratas, Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kui ka välisminister Sven Mikser põhjendasid seda väitega, et Eesti lähtub rahvusvahelisest õigusest ja Euroopa ühisarvamusest, kuid paraku seda ühtsust polnudki, ning paljud EL-i liikmesriigid, sealhulgas Tšehhi, Horvaatia, Ungari, Läti, Poola ja Rumeenia, jäid erapooletuks. Hääletamata jätsid Austraalia ja Kanada, paljud riigid ei osalenudki hääletusel.

USA oli enne hääletust hoiatanud teisi riike resolutsiooni toetamise eest. Eesti välispoliitilist otsust kritiseerinud poliitikud tuginesid ennekõike sellele, et meie riik astus vastu Baltikumi parimale ja võimsamale sõjalisele liitlasele USA-le ning Eestile olnuks õigem samuti erapooletuks jääda. Nii pidasid otsust valeks Isamaa ja Res Publica Liidu liige, justiitsminister Urmas Reinsalu, samuti kritiseerisid seda Euroopa Parlamendi liige, reformierakondlane ja endine välisminister Urmas Paet ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtliikmed Martin Helme, Henn Põlluaas ja Jaak Madison.

“Vasakvalitsus jättis kasutamata võimaluse vait olla ja koos mitmete Euroopa riikide, Austraalia ja Kanadaga mitte hääletada USA vastu ning pani kaheldava väärtusega sakslaste-prantslaste õlalepatsutuse eest kaalule head suhted meie olulisema ja suurima liitlase ja NATO partneri USA-ga. Aga ka Iisraeliga, mis on kõnealuses regioonis, erinevalt islamiriikidest ainus euroopalik demokraatlik riik,” kritiseeris Põlluaas ajalehe Pealinn vahendusel Eesti käitumist hääletusel.

Üritust korraldanud Jeruusalemma Rahvusvaheline Kristlik Suursaatkond märkis, et Eesti positsioon ÜRO-s oli lisaks õiguse ja õigluse põhimõtete rikkumisele vastuolus Eesti huvidega, samuti jäi arusaamatuks Eesti vastandumine USA-le, kelle toetus Jeruusalemmale Iisraeli pealinnana on olnud seadusesse kirjutatud juba 22 aastat tagasi, kuid mida endised presidendid on poliitilistel kaalutlustel seni edasi lükanud.

Foto: Georg Kirsberg

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused