27.05.2021
Kersti Kaljulaid
Eesti äärmuspopulistlik erakond kutsub kärpeerakonda toetama istuvat presidenti, et too saaks jätkata Eesti lõhestamist – nii võiks kokku võtta “kahesajatajate” pöördumist ennast ülimannetuna näidanud peaministri poole.
Eesti 200 pöördumises Kaja Kallase poole öeldakse, et Kaljulaid olevat olnud “tasakaalustaja institutsioonide ja poliitiliste jõudude vahel” – nii pöörast valet pole keegi veel suust välja ajanud. Tasub meenutada Jüri Ratase teise valitsemise aega, mil Kaljulaidist sai ilmselge opositsiooni president.
Kogu oma valitsemise ajal pole Kaljulaid olnud kordagi ühiskonna ühendaja, vaid on alati olnud ühe, Brüsseli-meelse ja pseudoliberaalse poliitikasektori esindaja.
“Meie riigi maine kujundaja”, väidetakse pöördumises inimese kohta, kes tunnistas välismeedias otsesõnu, et vihkab üht osa ühiskonnast. “Ta on osanud inimesi ära kuulata” – järjekordne vale, sest Kaljulaid pole ära kuulanud ühiskonna konservatiivseimat osa ega kristlasi, kellele ta sülitas otse ametisse astudes näkku, loobudes vaimulikust ametisseõnnistamisest.
Äärmuspopulistide pöördumise kõige rumalam osa ongi see, et nad nimetavad rahvaks ühiskonna vasakpoolset ja paduliberaalset osa, kellele Kaljulaid ehk tõesti meeldib, kuid suurele osale rahvusmeelsetest inimestest ta ei meeldi. Ei saa tagasi valida presidenti, kellel pole ühiskonnas täit toetust ja kes seetõttu jätkab lõhestavat tegevust.
Eesti vajab presidendiks inimest, kes ühendaks ühiskonda ega toetaks ilmselge sümpaatiaga ainult ühte osa sellest, nagu seda teeb Kaljulaid. See inimene ei ole presidendina jätkamist väärt. Uus president peab olema näoga ka rahvusmeelse Eesti poole, mida praegune euroametnik kuidagi pole.