Aasta keskkonnateo taust lõhnab väga kliimahüsteeria järele

Eesti,
©UU
Kliimastreik Riigikogu ees – miks võitlevad noored abstraktse CO vastu, mitte aga Eesti metsarikkuste eest?

Kliimapaanika sai järjekordse tunnustuse – Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2019. aasta keskkonnateoks Fridays for Future kliimaaktivistide algatused kliimakriisile tähelepanu tõmbamiseks.

Fridays For Future liikumine on alates 2018. aastast kliimaprobleemidele tähelepanu tõmmanud  kümnetes riikides üle maailma, globaalsetel kliimastreikidel on kaasa löönud miljonid inimesed. Algatusega liitusid 2019. aasta märtsis ka Eesti noored, streikides Tallinnas, Tartus ja Paides, et tõmmata Eesti avalikkuse tähelepanu süvenevale kliimakriisile ning otsustajate tegevusetusele selles küsimuses. Sealt edasi on toimunud streigid nii Tallinnas kui Tartus igal reedel, kirjutab BNS.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Samuti on noored tõstatanud teemat aktiivselt massimeedias ja sotsiaalmeedias, mitmed kliimanoored võtsid osa ka tänavusest Arvamusfestivalist, kus osalesid avalikus vestlusringis president Kersti Kaljulaidiga. Fridays For Future Eesti vedas eest mitmesuguseid avalikke sündmusi septembris toimunud kliimanädalal, seekord juba rohkemates linnades: Tallinnas, Tartus, Rakveres, Pärnus, Kärdlas ja Kuressaares, väidetakse uudises.

Juba president Kaljulaidi nimi ütleb ära, et otsus on poliitiline ja ideoloogiline. Noorte tegevus polnud aga omaalgatuslik, vaid tihedalt seotud Greta Thunbergi igati kaheldava propagandakampaaniaga, mille tunnustamiseks Keskkonnaühenduste Koda sellise otsuse ilmselt tegigi. Autasustatud Eesti noored läksid sellega lihtsalt kaasa ja ilmselt mitte alati suurest veendumusest.

“Meil kõigil on põhjust olla kliimastreigid algatanud noortele tänulikud, sest nad on teinud oma väheste vahendite, ent suure pühendumise toel märkimisväärse edasimineku kliimamuutuste olulisuse ja pakilisuse tunnetamisel ühiskonnas. Noorte sõnum on olnud selge – otsustajad peaksid kuulama teadlasi ning asuma tegutsema kohe. Tarmukate ja kindlameelsete noorte  jõuline esiletõus tuleviku asjus kaasarääkimisel on lootustandev märk nii keskkondlikus kui ühiskondlikus plaanis,” sõnas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees Siim Kuresoo.

Kuresoo kommentaari osas võib öelda vaid seda, et mitte kõik teadlased pole seda meelt, et kliimamuutused on puhtalt inimtekkelised. Mis aga puutub kliimanoortesse, siis reedese popipäeva asemel võiks nad võidelda näiteks Eesti metsade ja selle elustiku eest, kodumaad lõhestava ja raiskava Rail Balticu vastu ja nii edasi – Eestimaa loodus ei ole sugugi mitte kindlalt kaitstud, kuid lihtsam on käia reedel tundide asemel Toompeal patseerimas, sest abstraktse CO vastu võitlemine on igati mugavam.

Keskkonnakirve saigi mitmel pool kõlanud eksitav käsitlus intensiivsest metsamajandamisest kui kliimakriisi päästerõngast, mida levitasid ennekõike Eesti Metsa– ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit. Miks siis noored hoopiski raielankidel kirve vastu ei võidelnud?

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused