Advokaat: eilsed riigikohtu otsused kaitseväe teenistujate osas on olulised tulevasteks vaidlusteks

Eesti,
©UU
Kui kohtud hakkavad raamatute sisuga tegelema, siis jookseb õigussüsteem varsti kokku. Pilt on illustratiivne.

Eile tegi riigikohus kaks olulist otsust, mis on positiivseks uudiseks tulevastele vaidlejatele. Nimelt rahuldas riigikohus määruskaebuse märkides, et vaktsineerima kohustavaid käskkirju saab kohtus eelnevalt vaidlustada ega pea selleks ootama vallandamiseni, seejuures tõdedes, et tegemist on vaktsineerimiskohustusega.

Teises kohtuasjas ütles riigikohus eile, et enne teenistusest vabastamist saab esitada keelamiskaebuse, kuigi ringkonnakohus oli asunud eelnevalt vastupidisele seisukohale. Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul on tänased määrused olulise tähtsusega, kuna lükkasid ümber eelnevate kohtute seisukohad, mis ennetavaid vaidlusi võimalikuks ei pidanud.

Kuigi meedias rõhutakse eilse riigikohtu määruste osas esialgsele õiguskaitsele ja selle rahuldamata jätmisele, ei olnud esialgse õiguskaitse saamine vaidluse eesmärk – selles osas sooviti riigikohtu praktikat ja juhiseid, millele edaspidi vaidlustes tähelepanu pöörata ning seda riigikohus ka andis.

Olulisem vaidlusobjekt oli küsimus, kas vaktsineerima kohustavaid käskkirju saab kohtus vaidlustada enne, kui töötajad vallandatakse ja avaliku teenistuse alusel töötavad isikud vabastatakse. Riigikohus vastas, et tegemist on siseaktiga ja seda saab kohtus eelnevalt vaidlustada. Riigikohus otsustas, et määruskaebus tuleb rahuldada.

Samuti märkis kohus samas asjas, et kaitseväe käskkirjaga kehtestatud nõuet ei saa pidada otseseks vaktsineerimiskohustuseks, kuid kuna vaktsineerimistõendi esitamata jätmise tõttu lõppesid teenistussuhted nii töölepingu kui ka avaliku teenistuse seaduse alusel, oli see nõue seega mõju poolest võrdväärne vaktsineerimiskohustusega.

Teises kohtuasjas oli küsimuse all, kas enne teenistusest vabastamist saab esitada keelamiskaebuse. Oluline on märkida, et ringkonnakohus oli eelnevalt asunud seisukohale – avalikus teenistuses ei saa teenistussuhte peatamiseks keelamiskaebust mitte ühelgi juhul esitada.

Riigikohus aga ütles eilses otsuses selgelt, et saab ja veelgi enam – riigikohus viitas, et teenistujate korral, kellele pole ettenähtud ennistamisvõimalust, võib kõne alla tulla küsimus, kas sellises olukorras mitteennistamine on põhiseaduspärane. Kaebaja on enda suhtes ka juba nimetatud taotluse halduskohtule esitanud, et kontrollida normi põhiseaduspärasust.

Riigikohus märkis, et kohtud on määruskaebuse esitaja ekslikult jätnud ilma põhiseaduse paragrahvile 15 vastavast tõhusast kohtulikust kontrollist olulises küsimuses.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaadi Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul oli riigikohtus vaidlustatud ka esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmine ringkonnakohtu poolt, kuid selle eesmärk oli saada riigikohtu praktikat ja juhiseid. “Selle vaidlustamisel oli meile üsna selge, et riigikohus seda rahuldada ei saa – isik oli juba teenistusest vabastatud ning seega ei saanud keelata tema vabastamist esialgse õiguskaitse korras. Esitasime selle nõude eesmärgiga saada riigikohtu praktikat ja juhiseid millele edaspidi vaidlustes tähelepanu pöörata. Riigikohus on seda teemat põhjalikult lahanud ja tänu sellele on tulevased vaidlused kindlasti rohkem raamides,” sõnas Reilik-Bakhoff.

Advokaadi sõnul on väga oluline ka riigikohtu viide, et ringkonnakohus tegi vea, kui nad leidsid, et kaebajal puudus esialgse õiguskaitse vajadus. “Enne vabastamist oli esialgse õiguskaitse vajadus ilmselge ja sellele viitas ka riigikohus. See tähendab nüüd seda, et olukordades, kus isikuid ei ole veel vabastatud ja riigikohus on leidnud, et neid küsimusi saab lahendada ennetavalt, tuleb anda isikutele esialgne õiguskaitse. Need isikud, kes on juba vabastatud, ei pruugi riigikohtu hinnangul enam esialgset õiguskaitset saada, vaid peavad ootama ära oma kohtuasja lõpplahenduse,” lisas Reilik-Bakhoff.

Lisainfoks: Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff selgitab, kuidas kaitseväe teenistujate kaasus riigikohtuni jõudis ja millisel seisukohal olid vahepealsed instantsid:

Kuna vaktsineerimata kaitseväelasi vallandatakse käskkirja alusel, milles nõutakse vaktsineerimist, esitasime halduskohtule käskkirja tühistamiskaebuse koos esialgse õiguskaitse kohaldamisega, ning halduskohus oli seisukohal, et selle käskkirja nõude kohaselt kedagi lahti lasta ei saa.

Hoolimata halduskohtu seisukohast, et selle käskkirja alusel kedagi vallandada ei saa, esitati pärast seda kaitseväe poolt sama käskkirja alusel teenistujatele vabastamise teatised.

Esitasime koos uute tõenditega määruskaebuse, mida ei rahuldatud, kuid üks ringkonna kohtunik kirjutas põhjendatud eriarvamuse, öeldes muuhulgas, et määruskaebus oleks tulnud rahuldada ja lisaks oleks võinud esitada ka keelamiskaebuse.

Keelamiskaebus oli meil ringkonna määruse ajaks juba esitatud ning koos sellega ka esialgse õiguskaitse taotlus, et teenistujaid ametist ei vabastataks. Selle peale andis kohus vastaspoolele neli päeva aega vastata, kinnitades, et see ei mõjuta esialgse õiguskaitse kohaldamist.

Enne, kui kohus asjas menetlemise või esialgse õiguskaitse üle otsustas, vabastati neli isikut viiest juba ametist ja kohus leidis, et keelamiskaebust sellises olukorras enam esitada ei saa. Lisaks ei saanud kohtu hinnangul ka esialgset õiguskaitset rahuldada, kuna nüüd oli juba liiga hilja ja ühe kaebaja puhul oli see kohtu hinnangul vaid oletus, et ta ametist vabastatakse – nimelt üks kaebaja viiest oli puhkusel ja tema vabastamine pidi toimuma pärast puhkust.

Esitasime määruskaebuse, milles nõudsime nelja kaebaja osas menetluse jätkamist, viidates, et kohus oleks pidanud kaebuse tagastamise asemel laskma nõuet muuta tühistamis- või tuvastuskaebuseks ning ringkonnakohus rahuldas selles osas meie määruskaebuse.

Ühe kaebaja osas, kes oli vahepeal saanud teatise peatsest teenistusest vabastamisest ning keelamiskaebus ja esialgse õiguskaitse kohaldamine oli võimalik, jättis ringkonnakohus keelamiskaebuse ja sellega seoses ka esialgse õiguskaitse rahuldamata, öeldes selgelt: avalikus teenistuses ei saa teenistussuhte peatamiseks keelamiskaebust mitte ühelgi juhul esitada. Üks kohtunikest kirjutas taaskord põhjendatud eriarvamuse.

Esitasime mõlemas asjas määruskaebused riigikohtule:

esimeses asjas soovisime, et riigikohus tuvastaks – sellise erakorralise asja puhul on kaitseväe juhataja käskkirja tühistamine võimalik, olenemata sellest, kas seda peaks lugema siseaktiks, eelhaldusaktiks, toiminguks või haldusaktiks ning kohtud oleksid pidanud seda menetlema.

teises asjas soovisime, et riigikohus lubaks ka selle ühe kaebaja osas menetlusel jätkuda ning võimalusel analüüsiks ka kohtute tegevust keelamiskaebuse välistamisel sellises erakorralises olukorras.

Mõlemad määruskaebused rahuldati põhivaidluse osas eile riigikohtus.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused