07.01.2019
Ajaloolane Jaak Valge.
EKRE ridades kandideeriv Jaak Valge juhib sotsiaalmeedias tähelepanu veel ühele vangerdusele Eesti valitsuse tööjõupoliitikas.
“Jõulu eel teavitas sotsiaaldemokraadist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist avalikkust, et tegi siseministrile ettepaneku vabastada Eesti ettevõtjate jaoks vajalikud insenerid ning teadlased sisserände piirarvu arvestusest.
Tegemist on üsna naljaka ettepanekuga – nimelt välismaalaste seaduse kohaselt ongi ju insenerid ja teadlased sisserände piirarvu alt vabastatud. Seaduse § 115 sätestab selgelt, et sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata muuhulgas välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil, tingimusel, et tal on selleks erialane ettevalmistus, ning välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks tippspetsialistina, kui talle makstakse vähemalt kahekordset Eesti keskmist brutopalka.
Minu loogika, ja millegipärast usun, et suurema osa inimeste loogika kohaselt on teadlane see, kes tegeleb teadustegevusega, omades selleks ettevalmistust ning insener kuulub tippspetsialistide hulka. Seega võib neid inimesi – insenere ja teadlasi – Eestisse kogu maailmast meile tööle tulla juba praegu piiramatul hulgal.
Seega – kui ametnikud algajale ministrile taolise ettepaneku tegemiseks nõu andes just kurja nalja pole teinud, mida ju neist kuidagi uskuda ei tahaks – siis võib tegemist olla püüdega termineid muuta. Nii, et teadlane võib olla ka isik, kes ei tee üldse teadustööd ega oma selleks erialast ettevalmistust ja insener pole üldsegi tippspetsialist.
Niimoodi mõisteid ümber defineerides saaks luua uued erandkategooriad, keda sisserände piirarvu alla ei arvestata, ja avada uued avarad väravad slaavi kultuuriruumist ja Aasiast pärineva odava tööjõu Eestisse tulekuks, jättes seejuures mulje, et tulijad on kõrgprofessionaalid.
Siinkohal on asjakohane vaadelda värsket Arenguseire Keskuse väljaannet Tööturg 2035, kus esitatakse neli stsenaariumi Eesti tööturu tuleviku kohta. Need on nimetatud järgmiselt: talendikeskus Tallinn, rändajate maailmaküla, uus tööilm ja isearenev Eesti. Neist Eestile kõige ebasoodsam on teine – rändajate maailmaküla.
Lühidalt iseloomustatuna seisneb see esialgu majanduse väheses uuendamises, automatiseerimise edasilükkamises ja selle asemel ulatusliku madala kvalifikatsiooniga sisserändajate rakendamises, teises faasis aga, mil siiski innovatsiooni hilinenult panustatakse, konkurentsivõistluse kaotamises, millega kaasneb madala ja keskmise kvalifikatsiooniga töötajate kõrge töötuse tase, aga ka laialdane väljaränne ja probleemid lõimumise ning sotsiaalse turvavõrgustikuga.
Nn lühiajalisi töötajaid tuli 2018. aastal Eestisse 15 tuhande ümber, peamiselt Ukrainast ja Venemaalt. Neil on õigus Eestis järjest töötada kuni aasta, ent kindlasti pole neil raske soovi korral pikemaks või päriselt Eestisse jääda. Lisaks tuli päriseks, st elamisloaga, Eestisse Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest üle tuhande töötaja, ning nendega tulid või võivad kaasa tulla ka nende pereliikmed.
Niisiis näib, et sellesama kõige ebasoodsama stsenaariumi pidi ongi Eesti 2018. aastal usinalt liikunud, ent Rene Tammisti arvates pole see liikumine olnud piisavalt kindel.
EKRE soovitab rakendada lihtsat poliitikat: lubada välistöötajate kaasamist juhul, kui tulijale makstakse vähemalt kolmekordset Eesti keskmist brutopalka. Nii on tõepoolest võimalik tagada, et tulijateks on kõrgeprofessionaalid – need, keda majanduse uuendamiseks vajame.”