Ajaloolane Jaak Valge: teaduse rahastus tuleb pöörata näoga Eesti poole

Eesti,
©Karli Saul, Scanpix
Jaak Valge

Hiljuti selgus, et Eesti teadusagentuur ei rahastanud ühtegi eesti kirjandust puudutavat uurimisteemat, ning projektitaotlustele heideti ette, et need on liiga Eesti-kesksed. Riigikogu liige, ajaloolane Jaak Valge peab olukorda ebanormaalseks.

„Olukorras, kus Eesti maksumaksja tagab Eesti teadusele märksa suurema osakaalu SKP-st, kui Euroopa Liidu keskmine, on rahvusteaduste jätkuv alafinantseerimine täiesti ebanormaalne,“ tõdeb Valge.

„Olen seda oma nahal aastaid tundnud ning võiksin tuua mitmeid näiteid selle kohta, kus Eesti ühiskonnale olulised teemad on jäänud rahastamata osalt välisretsensentide ebakompetentsuse tõttu, kes Eesti ajaloo sõlmprobleemidest midagi ei tea, või selle tõttu, et taotlusesse polnud kirjutatud piisavalt truudusevandeid vasakliberaalsele peavooluideoloogiale.“

Valge möönab, et ta oleks olnud võimukoalitsooni toetava parlamendifraktsiooni liige näiteks Riigikogu kolmandas koosseisus ehk aastatel 1926-1929, siis oleks taoline hälbeline olukord EKRE jõupingutustega ammu lahendatud.

“Riigikogu praeguse ehk neljateistkümnenda koosseisu ajal on bürokraatia masinavärk kordi ja kordi tugevam, parlamendiliikme mõju märksa väiksem ning valitsemine silotornistunud. Aga teeme, mida vähegi võime,“ kinnitab Valge. „Mida sätestab EKRE programm? See kõlab järgmiselt: muudame teaduse rahastus- ning hindamissüsteemi Eesti-keskseks. Sama soovitavad ka eksperdid.“

Valge osutab, et avaliku rahastuse poolest oli Eesti juba 2018. aastal euroliidu keskmisest tugevasti kõrgemal tasemel – meil 0,79% SKPst, euroliidus keskmiselt 0,69%.

„Aga sellest hoolimata on ju selge, et teaduse rahastamine on ebapiisav. Ning jätkuvalt on selle kõige olulisemaks põhjuseks, et teaduse rahastamise proportsioonid meil Eestis on Euroopa keskmisest väga tugevasti avaliku rahastuse poole kaldu. 2017. aasta arvestusega moodustas avalik rahastamine kogu arenduse ja teaduse rahastamisest Euroopa Liidus keskmiselt 33%, Eestis aga 51%. Ning reeglipärasus on see, et mida suurem teaduse rahastamine, seda suurem on ka erarahastuse proportsioon,“ ütleb Valge.

„Niisiis oleks raske teha muud järeldust, kui see, et meie teaduse rahastamise suurendamise võti on eelkõige erarahastuse suurendamises. Kuidas seda suurendada – eks ikka sedamoodi, nagu on pakkunud välja nii EKRE kui eksperdid – nimelt teaduse rahastuse- ja hindamismudelite pööramisega näoga Eesti poole. See ei tähenda Eesti teaduse kapseldumist, küll aga senise, paljuski moepärase rahvusvahelistumisnõude ümbermõtestamist ja Eesti heaks tehtava teaduse prioriteediks seadmist.“

UU

Kommentaarid

4 commentsOn Ajaloolane Jaak Valge: teaduse rahastus tuleb pöörata näoga Eesti poole

  • Avatar
    Jacques Le Blanc

    Tõnu Lehtlale infoks: https://www.valitsus.ee/et/uudised/tan-arutas-uurimistoetuste-jagamist-teadus-ja-arendustegevuse-valdkondade-vahel

    ETAGi hindamisnõukogu roll on väike, ekspertkomisjonides on sõltumatud eksperdid, kellele kõrgemaid juhiseid anda oleks väga raske. (Samas eks nad on igaüks oma huvide eest väljas. Aga kui neil üldse huvisid ei oleks, siis oleks vast asjatu oodata ka kompetentsi.) Väliseksperdid on kaasatud iga taotluse juures, nemad annavad nö nõu ekspertkomisjoni liikmetele. Hindamisnõukogu sisuliselt kinnitab ekspertkomisjonide koostatud pingeread ning eeldab, et senised proportsioonid valdkondade vahel jäävad samaks.

    Teaduspoliitilisi otsuseid teeb (või jätab tegemata) teadus- ja arendusnõukogu.

    Valge räägib välisretsensentide ebakompetentsusest. Jamps. Otsuse teeb ekspertkomisjon, kes võib retsensentidest üle sõita nii palju kui julgeb ja õigeks peab.

  • Avatar
    Jacques Le Blanc

    Miks räägitakse ETAGist? Nagu oleks ETAG see, kes raha jagab. Ei jaga ETAG mingit raha, ETAGi raha tuleb riigilt ning suured otsused teeb teadus- ja arendusnõukogu (TAN), mille esimees on peaminister ning liige on nt ka rahandusminister, Martin Helme isiklikult. ETAG koostab valdkonnasisesed pingeread, aga kui palju mingi valdkond raha saab, seda otsustab TAN, eesotsas peaministriga. Kui humanitaarteadustes antakse (piltlikult öeldes) välja 10 granti ja loodusteadustes 50, siis ETAGi määrata on siin see, millised 10 humanitaarteaduste taotlust näiteks 40-st väärivad rahastamist. TAN-i (sisuliselt valitsuse) määrata on proportsioonid: millisele valdkonnale kui palju. Praegu tegi TAN (eesotsas peaministriga) otsuse, et teadus saab sutike raha juurde, kuid see lisaraha läheb prioriteetsetele valdkondele, mille hulka ei kuulu humanitaarteadused. Seega Jaak Valge võiks rääkida oma partei- ja koalitsioonikaaslastega need asjad selgeks, ETAG ei puutu siin kuidagi asjasse.

  • Avatar
    Tõnu Lehtla

    Teadusrahade jagamine sõltub ikka väga palju ETAGi hindamishõukogust ja selle liikmetest, kes reeglina on ka ekspertkompsjonide esimehed, kuhu on kaasatud ka välisekeperte. Ekspertkomisjonid kujundavad oma seisukoha ikka juhiste põhjal, mida saadakse ETAGi hindamisnõukogult. Hindamisnõukogu koosseis on aga peamine määrav mõjur teadusrahade jagunemisele valdkondade vahel. See oli nii ka enne ETAGi moodustamist kui rahasid jagas TKN (teaduskompetentsi nõukogu) ja lisaks väiksemas mahus ka Teadusfond. Väikese riigi häda on see, et endise TKNi ja tänase ETAGi rahavoogusid suunavad teadlased, kes ise on nendest rahadest kõige enam huvitatud. Valitsusel peaks olema ETAGi koosseisule suurem mõju ja sinna võiksid kuuluda ka ülikoolidevälised eksperdid.

  • Avatar

    Jaak Valgele tutvumiseks – uus Euroopa ei vaja haritust – https://concen.org/content/europa-last-battle-2017

Kommentaarid on keelatud

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused