Eelmisel nädalal Vilniuses toimunud NATO tippkohtumise tulemus on Rootsi liikmelisuse ja meie kaitseplaanide osas hea, ent halb on tulemus kaitsekulude kasvu osas, leiab Riigikogu liige, brigaadikindral Alar Laneman.
“Kiiret alliansi sõjaliste võimekuste kasvu ei tule. Teine tegemata töö on sõjatööstuse toodangu mahtude kasvatamine. Ukraina osas on tulemus poolik. Ei saa nõustuda väidetega, et brigaadi liikumine ohu tekkimise korral siia on sama hea kui valmisolekus brigaadi paiknemine Eestis. Selline väide eeldab sajaprotsendilist kindlust, et meie eelhoiatuse võime on piisav tagamaks liitlaste õigeaegne ümberpaiknemine. See tähendab, et me teame vastase plaane pikema aja peale ette, kui kulub liitlastel transpordiks siia. Hiljutine Wagneri mässukatse sellist kindlust meie eelhoiatuse võime osas ei andnud,” ütles Laneman.
“Ei tohi unustada, et kuigi tublisti harjutatakse liitlaste siiatulekut ja vägede integreerimist võib siiatulek toimuda muutunud olukorras. Regioonis võib toimuda reaalne sõjategevus ja mõni uus globaalse tähtsusega pingekolle nõuab liitlasriikide tähelepanu. Nendes tingimustes on vägede strateegiline manööver Baltikumi võrreldes rahuaegsete harjutustega raskendatud ja aeglasem, samuti võib tekkida vajadus liitlaste üksusi kasutada mujal. Ainult kohalolevate vägede kaitses olek on küsimusteta. Kokkuhoid vägede vastuvõtu osas ei ole väärt riske kallaletungi ebapiisavas tõrjes. Lõunanaabrid mõistavad seda.”