Andres Raid: veelkord “kaasamisest“ justiitsministeeriumi moodi

“Juba pikemat aega on menetluses muudatused võlaõigusseadusesse ja nagu ikka – sinna olla kaasatud kõik huvigrupid. Esitas omapoolse seisukoha ka Üürnike Eesseisus, mis paraku üldisest suundumusest ja tahtest erines ja seda kuskil välja ei pandudki, nagu teiste ja ilmselt „sobivate“ puhul tehti. Sellest oli UU-s ka põgusalt juttu.

Tänaseks on ühtteist selgemaks saanud. Nimelt esitas Üürnike Eestseisus vaide Justiitsministeeriumile ja see puudutas just seda, et miks ÜE seisukohad avalikult kajastamata jäid. Tänaseks on Justiitsministeerium saatnud seltsingule ka ametliku vastuse ja see on midagi sellist, mis tekitab suuri kahtlusi ja äratab suisa võõristust.

Kõigepealt – seltsing esitas vaide, sellest sai justiitsministeeriumi ametniku käsitluses otsekohe pöördumine. Paraku on need kaks täiesti erinevat mõistet ja Justiitsministeeriumi ametnik võiks seda ju ometi teada!

Pöördumine on üks asi, vaie eeldab aga vaideotsust, mis on hoopis teine tera! Justmin otsis endale tsiviilõiguse nõunikku tervelt kuus kuud – kas nüüd siis ongi selline leitud?! Kelle tuttav?! Olgu, see on spekulatsioon, mis paraku baseerub üldisemal  empiirilisel kogemusel.

Mida me sellest vastusest pöördumisele, mida olnud ei olegi, välja loeme?

„ … Seoses Teie poolt pöördumises väljatooduga mööname, et kaasamiseks kasutatav eelnõude infosüsteem (EIS) ei ole ehk kõigis aspektides täiuslik ning meil on kahju, et see on muutnud Teie jaoks eelnõu menetlusprotsessi järgimise keeruliseks.”

Esiteks saame teada, et EIS ( Eelnõude infosüsteem) ei ole täiuslik. Teiseks, seltsing ei saa kuidagi seda protsessi „järgida“, vaid pigem ikka jälgida – kuid mis seal vahet on – Anubis või cannabis?!

Mida veel?

„Selgitame ka seda, et EIS-is ei kajastu kõik väljatöötamiskavatsustele ja eelnõudele esitatud arvamused. Seetõttu ei tähenda ka seal esitatud märkus „arvamusi ei ole esitatud“, et eelnõule ei ole ühtegi avamust saabunud, vaid seda, et neid ei ole EIS-i kaudu konkreetses menetlusetapis esitatud.”

Seega – EIS-is kõik arvamused ei kajastugi, portaalis uitaja saab tutvuda vaid nendega, mis sinna avaldamiseks on sobilikud leitud. Eraldi kirje „pole esitatud“ ei tähendagi tegelikult seda, et polegi esitatud.

Siit edasi pole enam tavamõistusega midagi peale hakata, kuid kes ütles, et peaks üldse hakkama?!“

Andres Raid, ajakirjanik