Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Anti Poolamets: “Nagu kohtumenetlus aitab konflikte ühiskonnast välja viia, aitavad seda teha ka rahvahääletused”

-
14.12.2020
Anti Poolamets
© UU

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets (EKRE) tutvustas täna parlamendi ees põhiseaduskomisjoni arutelu, mis puudutas Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse eelnõu “Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses”.

Istung toimus 26. novembril erakorralisel komisjoni istungil. Osa võtsid Anti Poolamets, Kalle Grünthal, Kaja Kallas, Lauri Läänemets, Tõnis Mölder asendusliikmena, Hanno Pevkur, Martin Repinski, Taavi Rõivas ja Priit Sibul asendusliikmena.

„Nii olid väga oluliselt kõne all rahvahääletuse tulemuse siduvuse teema, järelmid, eriti, mis järgneb ei-vastusele, ning muud küsimused,“ kõneles Poolamets.

„Kaja Kallast huvitas kõigepealt, kas olulise riigielu küsimuse all saab üldse küsida selle kohta, mis on seadustes juba kirja pandud. Siim Pohlak vastas, et algatatud eelnõuga ei soovita muuta põhiseadust, vaid muu riigielu küsimuse kaudu kindlaks teha rahva arvamus,“ märkis Poolamets.

Ta lisas, et Lauri Läänemets oli rahulolematu seletuskirja liigse lakoonilisusega, leides, et rahvas hakkab valiku tegemisel lähtuma ka sellest, mis on seletuskirjas kirja pandud, ja tema arvates ei ole seal kirjas, mis on õiguslikud tagajärjed, kui vastatakse „jah“ ja kui vastatakse „ei“. Tegelikult on need punktid täiesti olemas.

Anti Poolamets ise tõi komisjoni istungil näiteid võrdlevast õigusest ja märkis, et Eesti on rahvahääletuse võimalust kasutanud oluliselt tagasihoidlikumalt kui teised riigid. Nii on Läti alates 1992. aastast teinud kaheksa rahvahääletust ja kogu maailmas on toimunud 40 rahvahääletust abielu mõiste määratlemiseks. Ja nii nagu kohtumenetlus aitab konflikte ühiskonnast välja viia, aitavad seda teha ka rahvahääletused.

Toetati mõtet kutsuda komisjoni istungile õiguskantsler.

Menetlusotsustena tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. detsembril, milleks oli komisjonis konsensus, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tegemise tähtajaks 30. detsember.