Arnold Rüütel tegi ettapaneku nimetada 24. detsember MRP salaprotokollide tühistamise auks riiklikuks tähtpäevaks

Eesti,
- Updated
©UU
President Arnold Rüütel

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna auesimees president Arnold Rüütel tegi koos Jüri Krafti ja Ivar Raigiga ettepaneku, et 24. detsembrile tuleks anda uus tähendus ehk nimetada see päev MRP salaprotokollide tühistamise aastapäevaks ning lisada see ka riiklike tähtpäevade nimistusse.

Rüütel koos kahe mõttekaaslasega saatis Riigikogule kirja, kus tuletab meelde, et Eesti iseseisvuse otsustasid kaotada 23. augustil 1939 Moskvas sõlmitud Nõukogude Liidu-Saksamaa mittekallaletungilepingu (tuntud kui Molotovi-Ribbentropi pakt, lühendatult MRP) koostajad ja allakirjutanud.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

“Rahvusvahelise poliitika ja õiguse valdkonnas peetakse seda lepingut koos salaprotokollidega üheks eelmisel sajandil kõige rohkem tähelepanu saanud rahvusvaheliseks lepinguks. MRP salaprotokollide sätteid silmas pidades sõlmis NSV Liit Eestiga nn baaside lepingu, 1940. aasta juunis tulid punaväed Eestisse ning likvideerisid vägivaldselt Eesti riigi võimuinstitutsioonid. Selliselt sai MRP lepingu salaprotokollide allkirjastamise päevast mitte üksnes kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev, vaid ka Eesti, Läti ja Leedu riikide surmatunnistuse allkirjastamise aastapäev,” märgivad kirja autorid.

“MRP salaprotokollide olemasolu tunnistati avalikult alles 23. detsembril ning poliitiline ja õiguslik hinnang nendele anti 24. detsembril 1989. aastal Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi otsusega, millega salajaste leppimuste allakirjutamine mõistati hukka, salaprotokollid tunnistati juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise momendist kehtetuks.”

Rüütel, Kraft ja Raig leiavad, et Nõukogude Liidu Rahvasaadikute kongressi dokumenti MRP kohta tuleks pidada Eesti ja teiste Balti riikide iseseisvuse taastamise sünnitunnistuseks, ning selle vastuvõtmise päeva 24. detsembrit tähistada vähemalt samaväärselt 2. veebruari, 23. augusti ja 16. novembri tähtpäevadega Eestis.

“24. detsembrit tuleks kalendris tähistada mitte ainult kui jõululaupäeva, vaid ka kui MRP salaprotokollide õigustühiseks kuulutamise aastapäeva, Eesti de jure okupatsioonist vabanemise päeva õigusliku järjepidevuse alusel.”

Kirja autorid märgivad, et mäletatavasti otsustas Euroopa Parlament 2008. aastal hakata tähistama MRP sõlmimise päeva 23. augustit kui üle-euroopalist kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeva. Balti riikide jaoks on aga veelgi tähtsam tähistada MRP salaprotokollide lõpliku tühistamise päeva, 24. detsembrit.

“Gorbatšovi allkirjaga NSVL Rahvasaadikute Kongressi otsust võib pidada Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse taastamise kõige tähtsamaks dokumendiks, nende sünnitunnistuseks õigusliku järjepidevuse ja rahvusvahelise õiguse alusel. See otsus tähistab Eesti poliitikute ühte kõige suuremat võitu eelmise sajandi rahvusvahelises poliitikas. Kõik sellele järgnenud sammud, Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti iseseisvuse väljakuulutamise kohta 20. augustil 1991, Eesti iseseisvuse tunnustamine Vene Föderatsiooni ja teiste suurriikide, sealhulgas Nõukogude Liidu poolt, ning lõpuks Vene vägede lahkumine Eestist 1994.aastal, tulenesid otseselt või kaudselt Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi otsusest MRP salaprotokollide kohta,” seisab Riigikogu juhatusele saadetud kirjas.

“Pole üleliigne rõhutada, et 20. sajandi maailma suurim geopoliitiline muutus, Nõukogude Liidu ja seejärel kogu sotsialistliku maailma lagunemine toimus paljuski Eestis välja töötatud ja eestimeelsete saadikute poolt Moskvas Rahvasaadikute Kongressis algatatud poliitiliste algatuste, eelkõige suveräänsuse ja isemajandamise ideede ning MRP lepingu salaprotokollide tühiseks tunnistamise tulemusena, sest neid ideid toetasid demokraatlikult meelestatud poliitilised jõud kõikides NSVL endistes liiduvabariikides. Sellele aitas kaasa 1991. aasta augustiputš, mis kiirendas Nõukogude Liidu impeeriumi likvideerumist.”

Rüütel, Kraft ja Raig rõhutavad, et 24. detsembrile uue tähenduse lisamist Eesti, Balti riikide ja teiste Euroopa riikide kalendrites on vaja selleks et ei kustuks mälestus stalinismi ja natsismi kuritegudest ning suurriikide salakokkulepetest väikeriikide arvel, et mäletada Balti riikide poliitikute läbi aegade ühte kõige tähtsamat saavutust rahvusvahelises poliitikas, mis aitas olulisel määral kaasa Nõukogude impeeriumi lagunemisele.

UU

 

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused