22.10.2018
Kuigi põllumeeste saak oli põua tõttu kehv, piirdus valitsus vaid näilise abistamisega.
Esmaspäeval andis EKRE saadik Arno Sild maaeluministrile Tarmo Tammele üle EKRE saadikute arupärimise põuakahjudega toimetulekuks ebapiisavate meetmete kohta, mis tekitas päris terava arutelu.
Arno Sild tuletas ministrile meelde, kuidas Eesti põllumehi on laostanud sigade katk, madal piimahind, mis viis lüpsikarja nii lihakombinaatidesse kui ka välismaale, ning sel suvel tuli sinna otsa veel ka suurt kahju tekitanud põud.
“Kogusaagid on kolmandiku võrra väiksemad, teravilja saagikus eelmise aastaga võrreldes 39% väiksem, heinasaak on poole väiksem paljude aastate keskmisest. Suur osa värskelt rajatud rohumaadest on hävinud, kolmandikul loomapidajatel on varutud alla poole vajaminevast söödast. 68% loomakasvatajatest peab sööta juurde ostma, kuid selle hind aina kerkib. Ligi 75% tootjatest lõpetab aasta kahjumiga, kolmandikul tootjatest on probleem lepinguliste meetmete täitmisega,” kirjeldas EKRE saadik olukorda maal.
Valitsus reservist eraldas küll osaliselt kahjude kompenseerimiseks 20 miljoni ulatuses summasid põllumeestele, kuid mitte tagastamatuks, vaid tagastatavaks laenuks. “Kui võrdleme neid suurusjärke, et põllumajandus-kaubanduskoja arvutuste järgi said põllumehed Eestimaal tänavuaastase põua kahjustusi umbes 150 miljonit ja see 20 miljonit, mille valitsus eraldas – sellest kindlasti ei jätku,” arvas Arno Sild.
Minister vastas küsimusele, et miks pole valitsus välja kuulutanud eriolukorda või loodusõnnetust ega ulatanud põllumajandustootjatele abikätt, et eriolukorra väljakuulutamise võimalust tänane abiolukorra seadus seoses põuaga ette ei näe. “Täna ei saa pikaajalise põua mõju käsitleda hädaolukorrana seaduses reguleeritud eriolukorra välja kuulutamise alusena. Loodusõnnetuse väljakuulutamise kohta põllumajandussektoris hetkel Eesti seadusandluses sätteid ei ole,” ütles Tarmo Tamm, kes väitis hoopis: “Valitsuse otsus suurendada Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali 20 miljoni euro võrra loob põllumajandusettevõtjatele parema ja kiirema võimaluse kapitalile ligipääsuks, et lahendada käibevahendite puudujäägist tekkinud probleeme.”
Edasi loetles minister üles terve rea meetmeid, millest enamik on nagunii olemas või tulemas, kuid mille hulgas otsest kompenseerimist pole. See pani Mart Helme ütlema: “Otsetoetused siiski ei ole mitte Eesti valitsuse teene, vaid Euroopa Liidu raha ja selle suurenemine on seotud Euroopa Liidu eelarvega. Mis puudutab MES-i laenu, siis kahjuks see laen ei ole soodsam, kui on pankadest saadud laen, intress on oluliselt kõrgem ja laenupuhkust ei ole võimalik võtta tihtilugu nii paindlikult. Miks valitsus olukorras, kus maailmaturul ja pankades on tihtilugu null- või miinusintressid, tegi nii krõbeda intressiga laenu kättesaadavaks, mis on praktiliselt siiski põllumeestele pigem karistus, mitte abi?”
Minister vastas, et tulenevalt riigiabi reeglitest ning sihtasutuse laenamise kavast ei ole käibekapitali finantseerimine laenuna antava riigiabi puhul abikõlblik kulu. Selleks, et vältida riigiabi reeglite rikkumisi ja vähendada laenumenetluse keerukust, kohaldades laenudele ainult vähese tähtsusega abi reegleid ja piiranguid, on laenumeetme intressiks kinnitatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav intressimäär pluss minimaalselt 4%. “See tuleneb puhtalt Euroopa Keskpanga kohaldatavast intressimäärast, nii et sellest me ei saa kuidagi mööda vaadata,” selgitas Tarmo Tamm.
Raivo Põldaru meenutas, kuidas Tarmo Tamm saadikuna ise põllumeeste eest võitles, ja küsis, kas praegune minister poleks tol ajal oodanud tollaselt ministrilt rohkem jõupingutusi ja abi. “See arusaamine, et minister võiks võtta rahakoti ja minna küla peale või kusagile seda raha laiali jagama, seda võimalust lihtsalt ei ole,” väitis seepeale Tarmo Tamm ja luges jätkuvalt üles terve rea väidetavalt põllumajandust turgutavaid abinõusid, mis aga põuakahju otseselt ei leevenda.
Jaak Madison juhtis tähelepanu sellele, et Leedu ja Läti siiski kuulutasid eriolukorra välja, ja ta küsis, kas Eesti poleks saanud algatada eriolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu, et äärmisel vajadusel laiendada eriolukorda ka põuakahjude korral? Minister Tamm väitis seepeale: “Lätis on kuulutatud küll välja loodusõnnetuselaadne kord, aga kui ma rääkisin Läti ja Leedu ministriga, siis ega nende olukord ei ole sellest kuidagi paremaks muutnud, sest pole tänaseks päevaks ühtegi lepingut tühistatud ja otseselt ei tühistatagi, lihtsalt see annab panga läbirääkimistel mingi eelvõimaluse, aga et ükski pankur ei usuks, et meil põud oli, seda pole ka meil Eestis.”
Järgmisena võttis sõna Peeter Ernits: “Ma tulen selle 20 miljoni juurde. Te ütlete, et Põllumajandus- ja Kaubanduskoja tuli ettepanekuga ja valitsus kiitis heaks, aga põllumehed, kellest paljudega ma olen rääkinud, naeravad selle üle. Nii krõbeda intressiga on see nagu kurele n-ö toidu pakkumine taldrikult. 20 miljonist on praegu ainult 3 miljonit leidnud endale tahtja, nii et kasutatavus on suhteliselt väike. Tegelikult ütlesite te, miks krõbe intress on – sest Euroopa Pank on risti ees, ta ütleb meile tingimused ette. Küsimus on, et millal see 20 miljonit saab ka ära kasutatud? Ja kas Teil on selline tunne praegu, et olete siiski suveräänse riigi maaeluminister?”
Oma hilisemas küsimuses väitis ka Henn Põlluaas: “Te väidate, et põllumehed kõik aplodeerivad selle laenu üle. Noh, sugugi mitte. Me saame kümneid kirju, kõnesid, kokkusaamise kutseid, kus vastupidi, avaldatakse väga suurt muret selle üle. Nii et tegelikkus on hoopis teine.”
Tarmo Tamm rääkis selle peale sellest, kui palju on põllumehed Euroopa Liidust kasu saanud ja avaldas kahtlust, kas nende reeglitest on mõistlik mööda vaadata. “Ma ütlen veel kord, et iseenesest ei ole eesmärk, et see laen välja võetakse. Laen on selle jaoks, et hädaolukorda kuidagi ära likvideerida,” väitis ta, tuletades meelde, et detsembris saavad põllumehed nagunii eurotoetused kätte ja see on iga maaettevõtja oma valik, kas laenu üldse võtta.
“Mul alati kihvatab, kui hakatakse rääkima sellest, kui palju me ikka oleme raha saanud ja kui kasulik see meile on olnud. Loomulikult on alati tore raha saada ja alati on rahasaajale see kasulik, aga küsimus ei ole ju selles, küsimus on milleski muus. Ja Peeter Ernitsa küsimus oli, kas te olete ikka suveräänse riigi põllumajandusminister, mitte kellegi rahast sõltuv?” küsis Mart Helme.
“Kui tulla tagasi selle suveräänsuse juurde, siis ma arvan, et me oleme hästi suveräänsed. Eelmise nädala esmaspäeval ma kohtusin Brüsselis volinik Vellaga, kes kureerib kalandust, ja volinik Hoganiga. Arutasimegi Eesti ettepanekuid, et kuidas järgmise perioodi põllumajanduspoliitika muutuks paindlikumaks, oleks vähem kontrolli, subsidiaarsust rohkem. Ja me oleme ka selle saavutanud, et järgmisel perioodil liikmesriik saab ise väga palju otsustada, milliseid meetmeid ta kasutab, millised programmid ellu viib. Vaadake uut eelarveperioodi ja te näete, et seal on Eesti huvid väga tugevalt esindatud, olgu see siis subsidiaarsus, toetuste paindlikkus jne,” selgitas minister.
Mida kogu see arutelu siis välja selgitas? Esiteks seda, et riik põllumehi muuga aidata ei kavatse, kui vaid Brüsseli reeglitele vastava kalli laenuga, mida tegelikult keegi ei soovi. Teiseks seda, et ministri arvates saavad põllumehed nagunii mujalt ohtralt raha, asi see põud üle elada pole! Kolmandaks – suveräänsus tähendab tänase valitsuse silmis seda, mida volinike Vella ja Hogani käest välja kaubelda õnnestub. Vähem kontrolli ei tule kohe kindlasti, seda näeb pidevatest uutest eurodirektiividest, mis võtavad Eesti seadusruumi üle, aga subsidiaarsust…
Allikas: Riigikogu stenogrammid