05.09.2018
Umbes veerand eestimaalastest on alati kindlalt Rail Balticu vastu olnud.
RB Rail AS on töötanud läbi ARB ekspertide poolt jaanuaris avaldatud Rail Balticu tasuvusuuringu 4.1 miljardiliste vigade analüüsi. ARB töö põhiseisukohtades pole RB Rail vigu leidnud. Pooltel on erimeelsused veel eksimuste osas, millede maht on alla 0.1 miljardi euro.
Lõviosale ARB ekspertide poolt koostatud arvutustest pole RB Raili esindaja Aivar Jaeski vastuväiteid esitanud. Tänu RB Rail AS-i analüüsile saab nüüd veel suurema kindlusega järeldada, et Rail Balticu projektile koostatud EY tasuvusuuringus on raudtee tulusid põhjendamatult suurendatud vähemalt 4 miljardi euro ulatuses, seega tähendab praegusel kujul jätkamine, et minnakse edasi projektiga, mis on Eestile kahjulik.
„Eesti Vabariigis tuleb suuri otsuseid teha korrektsete arvutuste põhjal. RB Raili eksperdid leidsid, et Rail Balticu tasuvusuuringu vead on 4,1 miljardi euro asemel 4,0 miljardit eurot. Osaliselt oleme RB Railiga nõus. Kõige olulisem on see, et RB Raili töö vaid kinnitab ARB järeldust, et praegu kavandatud kujul ei ole Rail Baltic sotsiaalmajanduslikult elujõuline ega ole EL-i jaoks toetuskõlbulik,“ sõnas ARB juhatuse liige Priit Humal.
RB Raili poolt arvutuskäikudest leitud eksimus puudutab saastemõju ühikukulu 2010. aasta hindade teisendamist 2015. aasta hindadesse. RB Raili väitel on eksimus suurusjärgus 125 miljonit eurot – samal ajal kui ARB poolt tehtud viimased arvutused näitavad, et eksimus on alla 40 miljoni euro.
„Tunnustame RB Raili tehtud töö eest tasuvusuuringu vigadele osundava analüüsi läbi töötamisel,“ sõnas Humal. „Kuna RB Rail meie poolt osutatud probleeme ümber ei lükanud, tuleb tõdeda, et Rail Baltic praegu kavandatud kujul ei vasta Euroopa Ühendamise rahastu määruses sätestatud ühishuvi projekti nõuetele. Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide nõrka järelevalvet tasuvusanalüüside kontrollimisel on ette heitnud ka Euroopa Kontrollikoda[1].“
Humala sõnul on vältimatult vajalik, et Rail Balticu projekti eest vastutavad isikud asuksid koheselt otsima lahendust, kuidas muuta Rail Baltic sotsiaalmajanduslikult elujõuliseks ning vastavaks EL-i ühisrahastuse nõuetele.
„Meil ei ole tarvis ülejõukäivat kiirraudteed, mille puhul eksisteerib reaalne risk, et vastavalt EL-i reeglitele tuleb Euroopa toetusraha tagasi maksta,“ sõnas ta. „Rail Balticu ehitamiseks tuleb leida lahendus, mis on jõukohane meie maksumaksjale. Analüüsima peab Eesti vajadustest lähtuvaid alternatiive ja läbi viima adekvaatse võrdlusuuringu, mis on analüüsimiseks avalik. On täiesti loomulik, et uue informatsiooni selgumisel tuleb mõned varasemad otsused üle vaadata, kui otsuste aluseks oli ekslik info.“