Bluffimine ei tee löödud Kremli kaarti trumbiks, härra Herkel!

Vabaerakonna karikakra õielehed tunduvad olevat üsna pudenenud olevat, kui läbikukkunud eksliider Andres Herkel tähelepanu võitmiseks rumalusi suust välja ajama peab.

Eestis on üks õnnetu olematusesse kaduv erakond ja selle töötuks jääv eksliider, kes ei oska oma hääbuva maine ja populaarsuse päästmiseks ning uuesti Riigikogusse pääsemiseks muud teha, kui sonida Kremli agentidest.

Igal juhul pole Andres Herkel muuga enam osanud silma paista, kui asudes Objektiivi ja kaudselt ka EKRE-t Putini-meelsuses süüdistama. Poliitikast ja riigikogulase palgast eemale libisev põrunud poliitik loodab ilmselt kulunud plaadi leierdamisega veel kellelegi silma jääda. Igal juhul väidab Herkel, et Vooglaiu väärtused kattuvad suuresti Putini omadega.

Kuigi Varro Vooglaid ütles saates “Otse Postimehest” selgelt, et kui Putin ütleb, et 2+2=4, siis ei hakka tema väitma, et summa on 3 või 5, leiab Herkel ikka põhjuse väita, et igaüks, kelle juures midagi kasvõi kõige vähematki Venemaa autoritaarse presidendiga kokku langeb, on putinist. Kas see väide juba liiga kulunud ja absurdne pole?

Uued Uudised ei hakka Postimehe lugu isegi mitte analüüsima, sest Herkeli sonimine pole aja- ega ruumivaeva väärt. Pigem ütleks põrunud Vabaerakonna veelgi põrunumale eksliidrile – kui üks mees ei suuda erakond jalul hoida ja tema tegemistele mõtet anda, kui ta on poliitikas hall kuju, kellel pole midagi mõistlikku öelda, et ka järgnevaks neljaks aastaks poliitikasse jääda, siis teiste ründamine ammu sisutühjana kolikambrisse visatud loosungitega seda meest enam pilti ei too!

Herkel pole samas rumal, ta teab väga hästi, et ei Varro Vooglaid ega Mart Helme ei too Kremlist kottidega raha! Ta teab väga hästi, et kui kahel inimesel meeldib mõlemal lahtise aknaga magada, siis ei pruugi nad isegi tuttavad olla, rääkimata hingesugulusest. Ta teab ka väga hästi, et Mozartit kuulates ei teki inimestel mõtetesse gaasiahjud, kuigi ka Hitleril meeldis väidetavalt seda muusikalist geeniust kuulata. Miks siis on vaja jätkuvalt ajada jura, mille kohta on teada, et selles mingit tõde pole? Ehk otsiks üles enda ja Vabaerakonna selgroo ning muretseks asjade pärast, mis seda tõesti väärt on?

UU

Kommentaarid