Võõrtööjõudu armastav Bolt skeemitab kulleriäris maksudega

Eesti, Majandus,
- Updated
©Uued Uudised
Toidukuller polegi Bolti töötaja?

Ajaleht Postimees toob kolmapäevases uurivas loos esile, et transpordiettevõte Bolt skeemitab kulleriäris maksudega, firma ise aga endal eksimust ei näe.

Eesti seadused ütlevad, et kui firma või asutus, tehnilise terminiga juriidiline isik maksab eraisikule millegi tegemise eest raha, peab firma selle makse pealt kinni pidama tulumaksu ja tegelikult maksma ka sotsiaalmaksu. Bolt maksab toidukulleritele, et need viiksid toitu restoranidest inimestele koju, aga makse Bolt ei tasu. Selle asemel on ettevõte pununud toidukulleriäri ümber keerulise ja mitmeti mõistetava juriidilise skeemi, mille tulemuseks on maksuvaba tsooni loomine.

Bolt ei tõlgenda oma suhet kulleritega kui töösuhet. «Bolti platvormil teenust osutavate kullerite osas ei ole õige kasutada termineid nagu Bolti heaks täiskohaga või osalise kohaga töötamine. Kullerid ei ole Bolti töötajad, vaid iseseisvad teenuseosutajad,» märgib Bolt Food Eesti juhataja Jaagup Jalakas.

Võrdluseks, Bolti konkurent Wolt – nemadki tegutsevad toidukulleriäris – on võtnud aluseks teistsuguse tõlgenduse. Wolti järgi on neil kulleritega töösuhe, nad kasutavad töövõtulepinguid ja maksvad kullerite teenistuse pealt riigile tulumaksu. Postimees suhtles samal teemal veel ühe Eesti ettevõttega, kes plaanib turule tulla sarnases valdkonnas, ja ka nemad kinnitavad, et uurisid turul toimuvat, advokaatide abiga muukisid lahti Bolti skeemi, aga lõpuks otsustasid, et nemad niimoodi tegutseda ei saa. «Täielik maksurisk. Raamatupidajad keeldusid, ütlesid, et nemad sellega kaasa ei läheks.»

Jutt käib praegusel juhul eraisikutest kulleritest, mitte nendest kulleritest, kes osutavad teenust OÜ kaudu või FIE-na. Viimastel juhtudel on kullerid ise ettevõtjad ja nende endi asi on makse tasuda. Postimees räägib ainult eraisikutest, aga neid on enamik, hinnanguliselt 80–90 protsenti kulleritest.

Probleeme on seejuures vähemalt kaks. Kõigepealt, Eestis töötab tuhandeid toidukullereid, kelle töö pealt jääb maksmata miljoneid eurosid makse. Kolme aasta jooksul võiks see olla hinnanguliselt 5–10 miljonit eurot. Ja teiseks, kui ettevõtted tegutsevad formaalselt ühes Eesti õigusruumis, aga praktikas lähtuvad maksuseaduse erinevatest tõlgendustest, on tulemuseks ebaaus konkurents.

Pealiskaudsel vaatlusel näib, et tegemist on lihtsa ärivaldkonnaga. Tavaline inimene – tema on kliendi rollis – avab Bolti äpi, valib sobiva restorani, tellib oma burgeri, supi või kevadrullid ja siis ootab, kuni toit ukse taha jõuab. Arve peal näeb klient kahte asja: toitude hinda ja eraldi real kohaletoomise hinda. Mõnikord on kohaletoomise hind 0, seda juhul kui Bolt pakub tasuta kohaletoomist.

Kulleri silmis on asi samuti lihtne. Ka tema tegutseb Bolti äpi kaudu, sealt tuleb tema info ja tema asi on lihtsalt toit restoranist üles korjata ja tellijale viia. Raha, kulleri teenistus, laekub tema pangakontole Bolti pangakontolt. Täpsemalt osaühing Bolt Operations kontolt.

Kitsalt ülekandeid vaadates laekub kogu kulleri teenistus Boltilt, aga kulleri ja Bolti vahelistes aruannetes ning arvetes jagatakse laekunud raha kahte lahtrisse.

Bolt teeb kullerite aruandeid nädalapõhiselt. Seal on rida rea haaval kirjas kõik nädala jooksul tehtud sõidud ja nende eest saadud tasu. Aruande lõpus on kokkuvõte kahe reaga. Esimesele reale on kirjutatud «Kliendile esitatud arvelt», selle taga nädala kogusumma, näiteks 350 eurot. Ja siis teine rida «Rakenduse tasu», samuti nädala kogusumma, näiteks 370 eurot. Seal võivad veel olla lisaread, nagu «kohaletoimetamise boonus» või «kompensatsioon», aga need on pisikesed summad, mis pole praegu nii olulised.

Toodud näide on hüpoteetiline, aga pärineb Postimehe käsutuses olevatelt kulleriaruannetelt. Tihedalt tööd tegevad kullerid võivad headel aegadel teenida brutotasu 3000–4000 eurot kuus.

«Kliendile esitatud arvelt» defineeritud rahaga on selge. See on kogusumma sellest, mida tellija näeb oma arvelt kohaletoomisena tasuna. Kuigi see raha liigub Bolti konto kaudu, võib seda põhimõtteliselt vaadelda tasuna, mida üks eraisik (tellija) maksab teisele eraisikule (kuller). Maksunduse mõttes võiks see tähendada, et selle teenistuse peab kuller ise deklareerima ja ise maksud maksma.

Päris elus muidugi paljud kullerid seda ei tee. Paljud kullerid on ka välismaalased, kes ei pruugi maksukohustusi isegi teada. Võib ju filosofeerida, kui vastuvõetav on ärimudel, mis tekitab maksudest kõrvale hiilimise keskkonda ja sunnib maksuametit iga nädal tegelema kümnete kulleritega, kuid antud juhul võib Bolt siiski öelda: maksude maksmine on kullerite asi.

Hoopis teine lugu on kulleri teenistuse teise poolega. Nimelt, platvormid garanteerivad kulleritele minimaalse tasu. Woltil on miinimumtasuks 3,25 eurot ühe kohaletoimetamise eest, Boltil 3 eurot. Toidutellijad loomulikult eelistavad pakkumisi, kus kohaletoomine on tasuta või väga väikese raha eest. Sellisel juhul maksavad platvormid vahe sisuliselt ise kinni, sest ükski kuller ei tööta tasuta.

Bolti kulleri nädalaaruandes kannab kinnimakstud vahe nimetust «Rakenduse tasu». Kulleri poolt Boltile esitatud arvel kutsutakse sama asja nimega «Lisa transpordikulu». Bolti majandusaasta aruandes on hoopiski kirjas «Stiimulid». See paistab olevat Bolti stiil, et ühte ja sama asja nimetatakse erinevates kohtades erineva nimega. Igal juhul on see aga raha, mis tuleb otse Boltilt. Ehk juriidiline isik (Bolt) maksab eraisikule (kuller) raha millegi tegemise eest. Bolt peaks selle pealt makse maksma, aga ei maksa.

Postimees kirjeldab maksuametile Bolti kasutatavat skeemi, Bolti nime samas mainimata, et maksuametil oleks mugavam vastata. Maksu- ja tolliameti (MTA) maksude osakonna talitusejuhataja Tiina Normak vastab ühemõtteliselt: «See on palgatulu.» Vastus ei ole üllatav, sest see teema on Eestis korduvalt läbi vaieldud. Ka kõigi täpsustavate küsimiste peale kinnitab MTA, et vahet pole, kuidas teenistust kutsud, maksunduse mõttes on tegu palgatuluga ja juriidiline isik peab selle pealt makse tasuma.

Aga erinevalt Woltist ei maksa Bolt kulleritele makstavatelt tasudelt tulumaksu. Bolti ametlik vastus on konkreetne: «Kuller on teenusepakkuja. Teenusepakkuja asi on makse maksta.»

Maksude mittemaksmine pole juhuslik eksimus, vaid teadlik valik. Enesekindla «teenusepakkuja asi on makse maksta» taustal teab Bolt tegelikult üsna kindlasti, et käib hapral jääl. Tasub lugeda kasvõi nende majandusaasta aruannet, kus on näha, kuidas teema ümber hiilitakse. Bolt kirjutab majandusaasta aruandes: «Toitude kohaletoimetamise tuluvoo puhul määrab Kontsern (Bolt – toimetus) hinnad, millega pakutakse lõppkasutajale kohaletoimetamiseteenuseid, ja ka tasu, mida teenib kuller.» Inimkeelde ümber tõlkides: Bolt on kullerite ülemus, meie määrame summad, mida kullerid teenivad.

Teises kohas kirjutab Bolt jälle: «Tulenevalt asjaolust, et juhtide ja kullerite stiimulid ei ole maksed konkreetsete teenuste/kaupade eest, mida Bolt saab juhtidelt/kulleritelt, kajastatakse stiimulid tulu vähenemisena.» Jälle inimkeelde ümber tõlkides: me küll maksame kulleritele, aga teeme näo, et see pole tasu osutatud teenuse eest, ja seepärast ei kajasta kulleritele makstud tasusid oma kuluna, vaid hoopiski tulu vähenemisena.

Postimees konsulteerib ühe Eesti juhtiva advokaadibüroo tipp­advokaadiga, kes on uurinud erinevaid Bolti lepinguid ja kasutajatingimusi. Anonüümsust palunud advokaat selgitab, et kogu Bolti juriidika on segane, kohati jääb mulje, et teadlikult valitud taktika, et tekitada võimalusi erinevateks tõlgendusteks. Näiteks Bolti ja kullerite vahelise lepingu punktis 7.4 on kirjas: «(Bolt) kogub restoranidelt turutasusid kullerite kasuks ja edastab restoranide makstavad turutasud kulleritele.» See tekitab veel ühe huvitava teooria. «Tekib võimalus tõlgenduseks, et hoopiski restoranid on need, kes kulleritele tasusid maksavad, ja see tähendaks, et tulumaksu kohustus langeb hoopis restoranidele,» selgitab advokaat.

Restoranid ja kohvikud ei tea sellest muidugi midagi. Nende jaoks on kuller lihtsalt üks Bolti logoga tüüp, kes korraks läbi hüppab ja toidukoti kaasa haarab. Oleks huvitav, kui keegi sellise tõlgenduse kohtus läbi vaidleks ja tekitaks restoranidele-kohvikutele ootamatu maksukohustuse.

Kui Boltilt veel kord seletust küsida, siis väga mõistlikku vastust ei tule. «Tasume osa kliendi kulleritasust, et kohaletoimetamise kulu kliendile ülemäära kulukas ei oleks. Sellisel juhul osutab Bolt siiski ainult agenditeenuseid kulleritele ja klientidele. Ehk teisisõnu ei ole Bolt kulleriteenuse saaja, vaid pelgalt vahendab kliendi raha kullerile,» vastab Bolt Food Eesti juht Jalakas.

Postimees suhtleb korduvalt Boltiga, et ikkagi aru saada, mis toimub selle rahaga, mida ettevõte kulleritele maksab. Bolt selgitab asja erinevate nurkade alt, kuid kõige enam paistavad nad rõhuvat ikkagi sellele, et tegu on «stiimuliga» ja seepärast ei Bolt ka makse maksma.

Postimees küsisuuesti maksuametilt ja seekord konkreetselt Bolti kohta. «Ei saa detailidesse minna konkreetse ettevõtte kohta. See kuulub maksu­saladuse alla ning puudub võimalus anda kommentaare selle kohta,» tuleb diplomaatiline vastus.

 

BNS

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused