Bolti kaasasutaja Martin Villigi jutust Riigikogus jäi kõlama soov, et nende võõrtöölistele õpetaks eesti keelt riik

Eesti,
©Uued Uudised
Bolti juht Markus Villig rääkis mullu augustis Ärilehele, et taksoteenus on enamikes linnades Boltile kasumlik äri. Paraku on nende roolis sageli juhid, kes eesti keelt ei valda. Pilt on illustratiivne.

Neljapäeval toimus Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamine” arutelu, kus esines ka Bolti kaasasutaja Martin Villig, kellega EKRE saadikutel tekkis huvitav keskustelu.

“Teie firmas on palju tublisid töötajaid, kelle nahavärv on ka erinev. Aga kuidas te vaatate Eesti põhiseaduse preambulile, kus räägitakse eesti keele ja rahvuse säilimisest läbi aegade. Ma olen saanud aru, et teie firmas seal paljudes kohtades on eesti keele rääkimine keelatud. Kas tuleks eesti keel sealt välja võtta, et n-ö uusnormaalsus, uusnormaalne Eesti saaks hakata korralikult toimima?” küsis saadik Peeter Ernits.

“Boldis täna Eestis töötab suurusjärk 1000 inimest ja nendest tõesti mingi hulk on ka välismaalased. Ja kõigile nendele inimestele me tegelikult soovitame ja me näeme ka ise seda, et neil on päris suur huvi keeleõppe vastu. Mis on täna murekohad, on see, et näiteks inglise keele baasilt eesti keele õppimise kohti, mida riik pakub, on suhteliselt vähe ehk et need grupid saavad sageli täis. Või ka näiteks vene keele baasilt õppimisel, et sellega on meie need inimesed, kes tegelevad välismaalaste Eestisse kolimise toetamisega, ütlevad, et sellega on tegelikult tõsine probleem. Nii et kui te saate Riigikogu poole pealt selles osas midagi kaasa aidata, et meie keelt ja et välismaalased seda rohkem õpiks, siis ma arvan, et see on väga teretulnud ja soovitaksin selle teemaga tegeleda,” vastas Villig.

Bolti kaasasutaja tunnistas seega, et nende firma tegeleb välismaalaste Eestisse kolimisega, eesti keele ja rahvuse säilimist ta jutuks ei võtnud, lisades vaid, et “Meil on ka platvormi kasutajad, kellele te võib-olla rohkem viitate, erineva nahavärviga inimesed, siis need on inimesed, keda mitte ükski Bolt Eestisse ei too. Need on inimesed, kes on siia tulnud erinevate muude regulatsioonidega, kas nad on siia tulnud õppima, on nad siia tulnud mingisuguse töö või mingi muu küsimusega, aga meie ühtegi kullerit või autojuhti ettevõttena ise Eestisse ei too.”

“Tehnoloogia arengu üle on meil kõigil ilmselt hea meel, aga te just väljendusite küllaltki egoistlikult, kui Peeter Ernits tõi esile, et oma agressiivse välistööjõu nõudmisega ja selle lipulaevaks olemisega tekib keeleprobleem, inimesi peaks õpetama, siis te ütlesite kohe, et Riigikogu võiks selle probleemi lahendamisega tegeleda. Tekitate ise välistööjõuga probleeme ja isegi väikesed lapsed, nagu minu laps, peavad täiesti umbkeelsetele klassikaaslastele hakkama nullist õpetama võõrkeelt, eesti keelt. Te lükkate selle koormuse lastele ja tervele ühiskonnale, te ise olete probleemi autor, seega te võiksite ise panustada, mõelge selle peale. Kas teil on valmidus näiteks keeleõppele ise annetada ja panustada seda inglise- ja venekeelestumise probleemi lahendada?” küsis saadik Anti Poolamets.

“Meil on ettevõtte sees ka keeleõppe grupid. Ma ei oska täpselt numbriliselt ütelda, aga need toimuvad iganädalaselt, nii et me näeme ise seda, nagu ma ütlesin, et riiklikele keeleõppekohtadele kohti ei ole. Me kindlasti ei looda ainult riigi peale, aga ma lihtsalt toon välja selle konteksti mõttes. Ma ei tea, kui täpselt te ise sellega kursis olete, aga see täna on probleem, et neid kohti võiks olla oluliselt rohkem,” jätkas Villig.

Bolti juht jätkas: “Kas välismaalt tippspetsialistide Eestisse toomine on probleem või on see riigile kasu? Eks see on, ma arvan, ka debateerimise koht, et kui nad saavad mitmekordset Eesti keskmist palka, siis nende toodud lisaväärtus meie riigile peaks olema päris korralik. Ma arvan, et selle maksutulu vastu võiks tegelikult riik ju ka teatud teenuseid pakkuda, ja üks võiks olla näiteks ka seesama keeleõpe või koolides ja lasteaiakohtade koht.”

Kui jutuks võtta mitmekordne Eesti keskmine palk, mida Villig ilmselt õigeks peab, siis selle tahab Kaja Kallase valitsus pooleteisekordseks alandada. Debateerimise koht aga ongi see, et kas maksutulu välismaalastelt on nii suur, et riik peab neile keeleõppe ja lasteaiakohad tagama?

Kuidas ka ei vaataks, ettevõtjad küll toovad endale tööjõudu sisse, aga nendega kaasnevate murede puhul vaatavad ikka riigi poole. Kui need spetsialistid nii kulda väärt on, siis miks ei panusta ettevõtted ise neisse?

See meenutab nn sallivuslasi, kes on küll väljas siltidega “Welcome, refugees!” ja “Wir haben Platz!”, aga kui migrandid on riiki lastud, siis edasi peab nendega tegelema ainult riik.

Siinkohal on paslik edasi anda Peeter Ernitsa sõnad küsimise aegu: “Te olete tubli mees, aga vaadake, asja nüansid on detailides. Teie õde käis meie valitsuses olles Stenbocki maja ees plakatiga, et kes natse sallib, see ise on. Ja ka teie olete näidanud oma selget meelsust. Aga järgmine peaminister, ei ole kahtlust, tuleb n-ö sellest erakonnast, keda teie nimetate natsideks.”

Allikas: Riigikogu stenogrammid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused