01.11.2019
Õigluskaalud on Eestis prokuratuuri poolelt väga valeks vajunud. Pilt on illustratiivne.
Advokaadi ja õigusteadlase Carri Ginteri “Ringvaates” avaldatud arvamus, et Mary Krossi juhtum on avaliku huvi raamides, on täiesti õige, küll aga on küsitavad paljud tema muud seisukohad.
Politsei ei saa Ginteri sõnul tihtipeale aega tegeleda sellega, kui kellegi lähedase vastu on toime pandud tõsine pandud kuritegu, aga peab tegelema sellega, et keegi Facebookis kirjutas midagi valesti.
Ginter jätab kõrvale näiteks sarnase juhtumi juudi rabi solvamisest, mille uurimine sai samuti alguse Facebookist ja kõrvalseisjast ning kus solvaja sai kaheksa päeva aresti.
Üldiselt aga paistab taas silma see, et tühiseks peetakse neid kuritegusid, milles EKRE on kannatajapool, aga täiel määral tähelepanuväärseks peetakse neid, kus EKRE-t saab milleski süüdistada.
Tartus söödeti näiteks politseile ette mingi hädine video, mille kohta öeldakse, et seal on tegu rünnakuga neegri vastu – kuid videolt ei saa aru ei sellest, kas seal mingit rünnakut üldse on, ega ka sellest, kas seal mustanahaline mängus on. Aga ometi politsei tegeleb selle asjaga siiamaani – vähemalt Delfi otsis alles nädala eest selle libaloole tunnistajaid.
“Näiteks kohus pidi tegelema Varro Vooglaiuga, otsustades, et mille peale ta mõtles,” märgib Ginter, kes ei vaata seda lugu paraku suuremas pildis – Varro Vooglaiu mõnitamine meedias on võtnud juba suurema ulatuse kui seda on üks juhtum. Kaua võib pereinimene, kelle lapsed kõike seda sopavoolu enda peal tunnetavad, seda pealt vaadata?
Samas kui Marika Korolev läks netikaebajate vastu kohtusse, siis liberaalne osa ühiskonnast aplodeeris, nagu ka lastele seksi õpetanud Rita Holmi puhul. Kohtus oma väärikuse kaitsmine on muutunud tavaliseks, traditsioonilise pere kaitsja Varro Vooglaiu puhul aga peetakse seda millegipärast mõttetuks…
“Riigikohus ütles, et selle inimese iseloomu arvestades pole mõtet teda kogu riigiaparaadiga peksta,” ütleb Ginter. Siinkohal tuleks küll mängu tuua laiem ring inimesi, nagu näiteks Tarandi juhtum, kus provokaatorit sündmuskohalt eemaldanud inimeste kallale paisati kogu justiitssüsteem, kes keeldus samas intriganti ennast mistahes moel algatajana käsitlemast.
Kahjuks on Eestis vähe inimesi, kes vaatlevad sündmusi õiglaselt ja ka advokaat Ginter jäi sellega hätta, sest ta vaatles juhtumeid poliitkorrektselt.
Justiitsminister Raivo Aeg ütles samas Mary Krossi kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamise kohta, et see juhtum oli alatu poliitilise võitluse võte eesmärgiga enne valimisi mõjutada avalikku arvamust.
Siseminister Mart Helme ja välisminister Urmas Reinsalu kritiseerisid samuti prokuröri taotlust lõpetada avaliku huvi puudumisel oportuniteediga ameeriklanna Mary Krossi kriminaalasi.
“See on ka kahepalgeline. Kui meil on siin viimastel nädalatel räägitud valetamisest hästi palju, siis ka antud juhul on ju tegemist olnud valetamisega ja ei saa olla niimoodi, et poliitikute puhul on valetamine just nagu rohkem taunitav kui lihtsalt avaliku elu tegelaste puhul või lihtsalt kodanike puhul. Seaduse ees on kõik kodanikud võrdsed,” kommenteeris Helme. “Minu meelest on see lihtsalt piinlik lugu ja ei näita heast küljest seda, mida me nimetame õigusriigiks.”
“Kui seda tüüpi süüteod jäävad üldmenetluses karistamata ja võivad korduda, on see ühiskonnas oht. Me näeme, et vande all antud valeütluste arv on olnud kasvav ja see on tõsine probleem,” ütles Urmas Reinsalu.
Reinsalu sõnul tuleb küsida, mis on sellise ühiskonna sidusust lõhkuda üritava tegevuse motiiv. “Siin prokurör lasi märgist kõvasti mööda. Ta jättis selle motiivi, miks siis vande all valeütlusi anti, välja selgitamata. Kui see motiiv oli see, et ühiskonna sidusust lõhkuda, siis minu hinnangul on see karistusseadustiku mõttes tõlgendatav madala ajendina. Ja see on karistuse puhul raskendav asjaolu, mitte kergendav või võimalikust karistusest vabastav asjaolu,” rääkis Urmas Reinsalu.
Reinsalu sõnul tuleb neid juhtumeid vaadat avaramas kontekstis. “Motiiv oleks tulnud tuvastada ja motiivi alusel oleks saanud ka hinnata seda, kas oportuniteedi kohaldamine on siin mõeldav või mitte,” märkis Reinsalu. (ERR-UU)