17.04.2021
Tankla
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda andis teada, et 2020. aasta piirikaubandust mõjutasid nii 2019. aastal toimunud aktsiisimäärade langetamine, kui ka käimasolev tervisekriis. Alkoholi aktsiisitulu laekumine välisturistide ostudelt Eesti põhjapiiril vähenes oluliselt, kuid samal ajal kasvas tulu kohalike inimeste ostudelt siseturul, sest eestimaalased käisid vähem Lätist alkoholi ostmas ja ostsid rohkem Eestist.
Piirikaubandus Eesti lõunapiiril on jätkuvalt langustrendis, 2019. aastal oli Lätist alkoholi ostnute osakaal 33% ning eelmisel aastal langes see 23%-ni, mis on viimase nelja aasta madalaim näitaja. Aastal 2017. ja 2018. kui oli piirikaubanduse kõrgaeg, oli Lätist alkoholiostjate osakaal 35% täiskasvanud elanikest. „Lätist ostmine on vähenenud seetõttu, et 2019. toimunud aktsiisilangetus tõi kaasa Eesti jaehindade languse ja alkoholi hinnavahe Eesti ja Läti vahel pole enam nii suur, et majanduslikult tasuks spetsiaalset pikemat sõitu ette võtta. Meeles tuleb pidada ka seda, et möödunud aastal kehtisid äärmuslikud piirangud, mis takistasid piirikaubandust,“ sõnas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing uuringut tutvustades.
Spetsiaalselt Lätist alkoholi ostnutest moodustasid suurima osa Lõuna-Eesti elanikud (49%). Seejuures olid Lätist läbisõidul või reisil olles alkoholi ostnutest suurim osakaaluga Põhja-Eesti elanikud (41%).
2021. aastal plaanib kindlasti või tõenäoliselt Lätti alkoholi ostma minna 16%, ehituskaupu 13%, toiduaineid 12% , mootorikütuseid 10% ja tubakatooteid 5% vastanutest. Alkoholi piirikaubanduse vähenemine on toonud kaasa ka teiste kaupade ostmise vähenemise.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas uuringut kommenteerides, et tervisekriisi mõju aitas piirikaubanduse mõjude vähenemisele kaasa.
„Juba järgmise aasta 1. maile on planeeritud diislikütuse aktsiisimäära tõstmine varasemale tasemele, mis motiveerib ühe tegurina taaskord piirikaubandust,“ lausus ta.
Paltsi hinnangul asuksid peale aktsiisitõusu taaskord maanteetranspordiettevõtjad eelistama tankimist läbisõidul Lätist, kasvab ka eraisikute kaasaostetava kütuse hulk ja suureneb ka piiriäärne väiketarbimine. „Kütusekuludelt kokkuhoidmine on paljude leibkondade jaoks suurema tähtsusega, kui näiteks alkoholi või tubaka pealt raha säästmine, ning saavutatud väiksem hinnavahe näiteks tubaka ja alkoholi suhtes ei ole enam niivõrd määrava tähtsusega, kuid Lätis olles on ka neid ja teisi kaubaartikleid kasulik sealt osta. Ehk taaskord on oht, et motiveerime suurt hulka inimesi aga ka ettevõtjaid tegema kulutusi Lätis, mis taas kahjustab meie maksulaekumisi, ja paneb ettevõtjad naabritega võrreldes halvemasse konkurentsisituatsiooni“ ütles Palts ning lisas, et juba vana tõde on seegi, et aktsiiside puhul tuleb alati vaadata laiemat konteksti – mida teevad meie naaberriigid, kui efektiivne on salaturuga võitlemine, milline on üldine majanduslik olukord ja kütuste puhul kindlasti ka maailmaturul toimuv ja prognoosid.