Doktorant Andres Reiljani uuring näitab, et rahvuskonservatiivid vihkavad oponente vähem, kui nood EKRE-t

EKRE tõi Riigikogusse pääsedes taas päevakorda teise maailmavaate, mis erineb oluliselt senisest euroustavusele rajatud poliitikast.

Euroopa Ülikool-Instituudi politoloogia doktorant Andres Reiljan toob välja numbrid, mis näitavad “kes vihkab keda?”

Kõige tugevamaid negatiivseid emotsioone tekitav erakond Eestis on EKRE, kes on Reiljani uuringus saanud madalaima keskmise hinnangu. Samas märgib doktorant, et selline negatiivsus ühe poliitilise jõu vastu on korra juba Eestis läbi mängitud ja see oli enne EKRE ilmumist Keskerakonna suhtes. Seega on suuresti mängus peavoolule vastandumine.

Uuringu tulemused kinnitavad, et ka Eesti valijate tunded erakondade suhtes on polariseerunud: omaenda erakonda hinnatakse üsna kõrgelt (enamasti seitsme või kaheksaga kümnest), samas kui teiste erakondade suhtes ollakse märgatavalt negatiivsemad.

Eriti negatiivsed on sotsiaaldemokraatide (SDE) ja Reformierakonna (RE) valijad, kelle keskmine hinnang EKRE-le on umbes 2,2. Umbes 30 protsenti SDE ja RE valijatest hindas EKREt madalaima võimaliku hinde ehk nulliga. Siin on kindlasti suur mõju valitsusest väljajäänute vihal “autsaideri” vastu, kes ägedast vastupropagandast hoolimata siiski võimu juurde kutsuti.

Ka Eesti 200 valijate hinnang EKRE-le on väga madal: 2,7. Koalitsioonipartnerite Isamaa ja Keskerakonna (KE) valijad on märgatavalt leebemad, hinnates EKREt vastavalt 3,9 ja 3,7-ga.

Kui KE vene valijate seas on EKRE selgelt kõige põlatum erakond (keskmine hinne 3,1), siis eestlastest toetajate silmis on kõige ebameeldivam hoopis RE, keda hinnatakse keskmiselt 3,7-ga, samas kui EKRE skoor on 4,1.

EKRE valijate tunded ülejäänud poliitiliste jõudude suhtes on pigem mõõdukad, märgib Reiljan. EKRE valijate keskmine hinnang teistele erakondadele on kõigil viiel juhul kõrgem kui see, mis EKRE-le endale vastavate erakondade toetajate poolt osaks saab. Eriti märkimisväärne on see asümmeetria EKRE, RE ja Isamaa vahelistes suhetes.

EKRE valijate keskmine hinnang RE-le on 3,7, mis on poolteist palli kõrgem kui RE valijate arvamus EKREst; Isamaasse suhtuvad EKRE valijad lausa positiivselt: keskmine hinne 5,8, samas kui Isamaa valijate hinne EKRE-le on 3,9. Vaid SDE ja Eesti 200 suhtes näitavad ka EKRE toetajad üles intensiivset negatiivsust (hinded vastavalt 2,8 ja 3,1).

Teistele parteidele antavad võrdlemisi mõõdukad hinnangud näitavad, et EKRE toetajad pole sugugi niivõrd kapseldunud ja ülejäänud parteides lootusetult pettunud, nagu mõnikord arvatakse, lisab Reiljan.

Mõlemapoolsete hinnangute põhjal on kõige tugevam antipaatia Eesti poliitikas EKRE ja SDE vahel: need erakonnad moodustavad ainsa võitluspaari, kus kummagi poole valijad hindavad vastaserakonda keskmiselt madalama hindega kui kolm. EKRE ja SDE omavaheline antipaatia on meeldivushinnangute alusel väga sarnasel tasemel demokraatide ja vabariiklaste vahelise vaenuga Ameerika Ühendriikides.

Andres Reiljani uuring on tänuväärne ehk selle poolest, et see näitab – teiste vihkajad pole Eestis mitte rahvuskonservatiivid, vaid seda tunnet õhkub pigem nende vastastest.

Pikemalt Postimehes.

Kommentaarid