Eranditult kõigi Euroopa riikide keskmine intelligentsuskvoot (IQ) on teistest riikidest lähtuva immigratsiooni tõttu langenud. Kõige rängemalt on immigratsioon mõjunud Luksemburgi, Šveitsi, Saksamaa ja teiste Lääne-Euroopa riikide keskmisele IQle, mis on põliselanike keskmisega võrreldes langenud mitme punkti võrra.
Immigratsioon on kasuks tulnud ainult mõnede Aasia väikeriikide (Araabia Ühendemiraadid, Katar, Singapur) keskmisele IQle, nähtub PISA testide põhjal koostatud uuringust, mille on avaldanud The Unz Review.
Eesti puhul on langus olnud märgatavalt suurem kui näiteks Lätil või Leedul. Seda selgitab asjaolu, et Eesti põliselanike keskmine IQ on PISA testide kohaselt Euroopa kõrgeim (104.0), lätlased ja leedulased jäävad vastavalt 97 ja 95 punktiga allapoole. Kõige massilisem immigratsioon Baltimaadesse on seni lähtunud Venemaalt, kus põliselanike keskmine IQ on 98.0 punkti – eestlastest madalam, kuid lätlaste ja leedulastega võrreldes kõrgem. Tulemusena on Eesti elanike keskmine IQ immigratsiooni tõttu langenud 0.62 punkti, Leedu elanike oma 0.30 ja Läti elanike oma 0.26.
See on siiski väike langus võrreldes mitme Lääne-Euroopa riigiga, kus immigratsioon on keskmist IQ taset langetanud mitu punkti allapoole. Suurimaks kukkujaks on Luksemburg, mille keskmine IQ tase on immigratsiooni tõttu 3.21 punkti madalam. Järgnevad Šveits 2.87- ja Saksamaa 2.40-punktise langusega. Rootsi keskmine IQ on immigratsiooni tõttu langenud täpselt 2 punkti, Prantsusmaa oma 1.54 punkti.
Erilist edu ei ole märgata ka riikides, mille immigratsioonipoliitika soosib üksnes kõrgelt haritud spetsialistide sisserännet. Kui Singapuri keskmine IQ on tulemusena tõusnud 0.73 punkti, siis Kanadas on toimunud hoopis tilluke langus 0.09 punkti ja Austraalias 0.15 punkti võrra.
Üsna stabiilsena püsivad konservatiivse immigratsioonipoliitikaga Aasia riigid. Lõuna-Korea minimaalne immigratsioon on viinud 0.07-punktise languseni, Jaapanis on sama number 0.12 punkti.