Inimeste hinnangud immigratsioonile muutuvad vastavalt olukorrale. Kui tükk aega on olnud vaikne, siis pelg võõraste ees mõnevõrra taandub. Kui aga Euroopas plahvatavad pommid ja kodutanumalgi pannakse põlema naisi, on hirm tundmatute sissetulijate ees tagasi.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja Turu-uuringute AS-i koostöös juba teist aastat läbi viidud kodanike väärtushinnanguid kaardistavast uuringust selgus, et hirm immigrantide ees on mõnevõrra vähenenud, sest pärast Nice terrorirünnakuid ja Türgi lepet on olnud Euroopas rahulikum periood.
Inimeste kergelt leebemat suhtumist näitab küsimus „Mil määral peaks Eesti riik lubama erinevast kultuuriruumist pärit inimestel siia elama tulla?“ 2016. aasta uuringus arvas 73 protsenti, et võiks lubada väga vähestel või üldse mitte lubada, viimases uuringus aga oli selliselt vastanute osakaal 68 protsenti.
Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Peeter Espak ütles, et see ei tähenda ilmtingimata, et inimesed oleks antud küsimuses märkimisväärselt liberaalsemaks muutunud. “Kui inimestelt küsiti, kui palju oleks Eestile jõukohane ühes aastas pagulasi vastu võtta, siis keskmiselt pakuti 20 pagulast, samas aasta tagasi hinnati jõukohaseks arvuks 30 pagulast aastas. Seega siia saabuvate pagulaste arvu osas on inimeste seisukoht muutunud pigem rangemaks.”
Uuringu viis läbi 2017. aasta jaanuaris Turu-uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 795 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.
Samas võivad terroriaktid Euroopas, pagulasprobleemide tekkimine Eestis, suhete halvenemine Türgiga ja migratsioonivoogude hoogustumine, samuti olemasolevate pagulaste sundümberjagamine EL liikmete vahel uuringutulemusi oluliselt immigratsioonivaenulikumaks muuta.
BNS-UU