Eesti inimesed määratlevad end enam konservatiivide kui liberaalidena

Ühiskonnauuringute Instituudi suvine uuring näitas, et Eesti inimesed määratlevad end enam konservatiivide kui liberaalidena.

2020. aasta üks märkimisväärsemaid nähtusi Eesti ühiskonnas oli järjest pingelisemaks muutuv konflikt liberaalse ja konservatiivse maailmavaate vahel. See konflikt väljendus kõige selgemalt vastuseisus valitsuse kavandatud abielureferendumi teemal, kuid ka sellistes küsimustes nagu võõrtööjõud ning välistudengid ja ingliskeelne õpe Eesti kõrgkoolides, märkis Ühiskonnauuringute Instituut.

Sotsioloog Iris Pettai hinnangul oli konservatiivse ja liberaalse maailmapildi vastandumine koroonapandeemia järel lõppeval aastal teine oluline teema ning see vastuseis jätkub tulevikus. Sellest tulenevalt annab Ühiskonnauuringute Instituut ülevaate, kuidas Eesti inimesed suvise küsitluse järgi ise määratlevad end konservatiivse ja liberaalse maailmavaate osa.

Kõige viimaste tulemuste põhjal määratleb end liberaalina 26 protsenti, tsentris olevana 21 protsenti ning konservatiivina 32 protsenti vastajatest. 21 protsent vastajatest ütles, et  “ei oska öelda”.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetajatest määratleb end konservatiivina 74 protsenti ja liberaalina üks protsenti ja tsentris olevana 15 protsenti. Isamaa toetajatest määratleb end konservatiivina 50 protsenti, liberaalina üheksa protsenti ning tsentris olevana 25 protsenti.

Keskerakonna  toetajatest määratleb end konservatiivina 32 protsenti ja liberaalina 24 protsenti ning tsentris olevana 25 protsenti. Eesti 200 toetajatest määratleb end konservatiivina 26 ja liberaalina 39 protsenti ning tsentris olevana 24 protsenti.

Reformierakonna toetajatest määratleb end konservatiivina 19 ja liberaalina 47 protsenti ning tsentris olevana 18 protsenti. SDE toetajatest määratleb end konservatiivina 16 ja liberaalina 41 protsenti ning tsentris olevana 28 protsenti.

Vasakpoolsena määratleb end 17 protsenti vastajatest, tsentris olevana 23 protsenti ja parempoolsena 34 protsenti vastajatest. 26 protsenti vastajatest ei osanud sellele küsimusele vastata.

Isamaa toetajatest määratleb end parempoolsena 57 ja vasakpoolsena seitse protsenti ning tsentris olevana 25 protsenti. Reformierakonna toetajatest määratleb end parempoolsena 52 ja vasakpoolsena kaheksa protsenti ning tsentris olevana 16 protsenti.

EKRE toetajatest määratleb end parempoolsena 52 ja vasakpoolsena üheksa protsenti ning tsentris olevana 24 protsenti. Eesti 200 toetajatest määratleb end parempoolsena 40 ja vasakpoolsena 18 protsenti ja tsentris olevana 23 protsenti.

Keskerakonna toetajatest määratleb end parempoolsena 21 ja vasakpoolsena 26 protsenti ja tsentris olevana 28 protsenti. SDE toetajatest määratleb end parempoolsena 12 ja vasakpoolsena 43 protsenti ja tsentris olevana 25 protsenti.

Uuringufirma Norstat teostas küsitluse 2.-18. juunil veebikeskkonnas ning sellele vastas kokku tuhat 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. (BNS)