Eesti ja Kongo diplomaatilised suhted – mida head või halba võiks neist välja kooruda?

Vahel tundub, et diplomaatia reeglid on täiesti reaalsest mõtlemisest väljunud ja saadikud räägivad sõnu, millesse nad ka ise karvavõrdki ei usu.

Nimelt sõlmisid Eesti suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson ja Kongo Demokraatliku Vabariigi suursaadik Ignace Gata Mavita 3. juulil New Yorgis diplomaatilised suhted Eesti ja Kongo DV vahel. Samuti käsitlesid suursaadikud kohtumisel olukorda Kongos, teatas välisministeerium.

“On oluline tagada rahumeelsete, ausate ja läbipaistvate valimiste läbiviimine Kongo DV-s, mille tulemusi austaksid kõik osapooled,” märkis Jürgenson ning rõhutas Kongo DV poliitiliste protsesside edasiminekute vajalikust.

Samuti arutasid saadikud kohtumisel ÜRO rahuvalvemissiooni Kongo DV-s (MONUSCO) ning teisi rahvusvahelise kogukonna võimalusi panustada riigis kestva konflikti lahendamisse, vahendab ERR.

Kes viitsib veidigi süveneda endise Belgia Kongo, praeguse Kongo DV ajalukku, see teab, et see maa on oma iseseisvumisest 1960. aastal ainult sõdinud. Praegugi käib riigis kodusõda piirkondlike poliitiliste ja hõimugrupeeringute ning keskvalitsuse vahel, lisaks sellele on Kongol tohutusuurele maa-alale (2 345 410 km²) koondunud naaberriikide Kesk-Aafrika Vabariigi, Rwanda, Burundi, Lõuna-Sudaani ja Uganda valitsusvastased jõud, kes teevad sealt rünnakuid oma maa vastu ja keda nende valitsused ründavad ka Kongo territooriumil.

Piltlikult öeldes sõdivad Kongos kõik kõigiga, ÜRO on saanud sealt massiliselt andmeid sõjaga kaasneva kannibalismi, naiste seksorjadena pidamise ja ehtsa genotsiidi kohta. Valitsus kontrollib olukorda ehk vaid pealinna Kinshasa ümbruses.

Kui nüüd diplomaadid räägivad ausatest valimistest sellises maapealses põrgus, kus on alguse saanud ka hävitav ebola viirus, siis tekib mõte, et kas nendegi mõistuses kõik korras on. Hõimusuhete tõttu ülikorrumpeerunud Aafrika pole ka ülejäänud riikide osas koht, kus võiks korraldada Lääne tüüpi demokraatlikke valimisi!

Mis aga puutub Eesti-Kongo suhetesse, siis loodetavasti ei too see kaasa massiliste neegertudengite eksporti Eesti ülikoolidesse. Arvestades, et välisministeerium on sotsist multikultuurlase Sven Mikseri juhtida, on selline stsenaarium täiesti reaalne. Eestil on juba kongolastega kogemusi — Tallinnas Pärnu maanteel tegutseva afrobaari-restorani Fontana omanik Kevin Zibilamene (31) võeti veebruaris vahi alla. Politsei heidab Kongo kodakondsusega aafriklasele ette sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvat rahapesu ja arvutikelmusi.