18.12.2015
rahvariided
Uuest aastast jõustuvate kodakondsuse seaduse muudatuste kohaselt saavad määratlemata kodakondsusega vanemate Eestis sündinud lapsed Eesti kodakondsuse edaspidi automaatselt, kirjutab BNS.
“On inimlik, et Eestis sündivad lapsed, kelle vanemad on Eestis pikalt elanud, kuid kelle kodakondsus on määratlemata, saaksid Eesti kodakondsuse sünni hetkel ja uuest aastast saab ka nii olema,” ütles siseminister Hanno Pevkur ministeeriumi pressiesindaja teatel.
Pevkur toonitas, et Eesti kodakondsuspoliitika on jätkuvalt tugev ja suuri muudatusi plaanis pole. “Ka 1. jaanuaril jõustuvate muudatuste järgselt jäävad meie kodakondsuspoliitika põhialused kehtima,” kinnitas ta.
Muudatustega korrastatakse määratlemata kodakondsusega vanemate lastele Eesti kodakondsuse andmine. Lapsed, kes jääksid vanemate järgi määratlemata kodakondsusega, saavad sünni hetkest naturalisatsiooni korras Eesti kodanikeks. Kui vanemad lapsele Eesti kodakondsust siiski ei soovi, peavad nad sellest enne lapse üheaastaseks saamist politsei-ja piirivalveametile (PPA) teada andma. Kõik määratlemata kodakondsusega alla 15-aastased lapsed, keda tänase seisuga on 716, saavad samuti Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras. Ka nende laste vanematel on õigus sellest loobuda ühe aasta jooksul, andes sellest PPA-le teada.
Uuest aastast loobutakse Eesti kodakondsuse taotlemisel nõutavast kuuekuulisest ooteajast. Seni ei ole kohustusliku järelemõtlemisaja järel üldiselt Eesti kodakondsuse taotlemisest loobutud.
Seadusemuudatuse tõttu ei saa alaealiselt Eesti kodakondsust ära võtta – see tähendab, et mitmikkodakondsusega lapsed peavad tulevikus täisealiseks saades ise otsustama, millisest kodakondsusest nad loobuvad. Praegu on selline õigus ainult sünniga Eesti kodakondsuse ja muu riigi kodakondsuse omandanud inimestel. „On mõistetav, et lapsena ei saa inimene ise mõjutada Eesti kodakondsuse saamise viisi ja sellest tulenevalt ei ole riigi poolt mõistlik lapselt võtta teise riigi seaduslikul alusel saadud kodakondsust ajal, mil laps on alaealine,“ märkis Pevkur.
Juba tänavu lihtsustusid keelenõuded vanemaealistele – nimelt alates 65. eluaastast peavad inimesed kodakondsuse taotlemisel sooritama ainult keeleeksami suulise osa. Varasemalt kehtis selline võimalus vaid enne 1930. aasta 1. jaanuari sündinud inimestele.