Eesti kõrghariduses võtavad üha enam võimu “hääletud alistujad” ehk öök-inglased

Eestikeelsele õppele Tartu Ülikoolis on vaja kiirabi.

Eestis muutub üha nähtavamaks see, kuidas jutt ja tegelikud protsessid lahku tormavad.

Jutt käib inglisekeelsest kõrgharidusest. Nimelt kirjutab BNS, et Tartu Ülikool (TÜ) hakkas veebruaris võtma vastu avaldusi Eesti üliõpilastelt, kes soovivad asuda õppima inglisekeelses bakalaureuse- või magistriõppes.

Tänavu avab ülikool neli uut inglisekeelset magistriõppekava: biotehnika, heli- ja visuaaltehnoloogia, materjaliteaduse ja tehnoloogia ning tänapäeva Aasia ja Lähis-Ida uuringute õppekava, teatas TÜ pressiesindaja esmaspäeval BNS-ile. Kokku saab ülikoolis õppida 27 inglisekeelse õppekava alusel.

Ülikool ootab kandideerima kõiki Eesti õpilasi ja üliõpilasi, kes tahavad saada väga hea hariduse rahvusvahelises keskkonnas ja tipptasemel õppejõudude käe all. Inglisekeelsete õppekavadega konkureerib ülikool kogu maailma õppimisvõimalustega ning need õppekavad on mõeldud nii välis- kui ka Eesti üliõpilastele, kirjutab uudisteagentuur.

Õppeprorektor Aune Valgu sõnul on ülikooli õppekavadest praegu ligikaudu 20 protsenti inglisekeelsed ja suurt muutust pole lähiaastatel ette näha. „Muretseda pole põhjust, sest eestikeelne õpe on meile oluline ja jääb selleks,“ sõnas Valk. “Nii Eesti kui ka välisüliõpilased väärtustavad kõrgelt rahvusvahelist õpikeskkonda. Välismaalastele on tähtis, et nad saaksid õppida koos Eesti üliõpilastega ning omandaksid teadmisi ka eesti keele ja kultuuri vallast.”

“Välistudengid, kes on Eestis õppinud ka eesti keelt ja kultuuri, jäävad suurema tõenäosusega pärast lõpetamist siia elama ja asuvad siin erialasele tööle,” sõnas Valk. Ehk siis nigeerlased, senegaallased ja teised tarkpead?

Kogu Valgu jutt kõlab õõnsalt ja loosunglikult. Väga küsitav on see, kas õppekavade protsent ikka jääb 20 protsendile püsima. Eesti häda ongi see, et negatiivsetele protsessidele ei seista vastu, vaid lastakse asjadel isevoolu minna. Kui riik jääb rahastamisega hätta või osutub välisüliõpilaste sissetoomine rahaliselt tulusaks, jätkatakse ülikoolide üleviimist inglise keelele täie hooga – meil lihtsalt ei arvestata enam demograafilisi arenguid, vaid kõik keerleb raha ning “avatuse” ümber.

Kahjuks “väärtustatakse” tõesti kõrgelt rahvusvahelist õpikeskkonda, seda nii eesti kui välisüliõpilaste poolt. Aune Valk eksib, kui arvab, et sinna mahuvad eesti keel ja kultuur. Eesti üliõpilased räägivad välistudengitega vähe eesti keeles, sest nad lihvivad pigem ise oma inglise keelt – seda on Tallinna tänavapildis väga palju näha. Välistudengid aga kasutavad inglise keeles suhtlemise võimalust samuti täiega, sest ilmselt on õppeprogrammid sedavõrd tihedad, et kogu aeg kulub õppimisele, ja see on inglise keeles. Ehk lihtsamalt öeldes – ei Eesti ega välistudengitel pole inglisekeelsete õppekavade korral mingit motivatsiooni kusagil midagi eesti keeles juurde õppida.

“Neil, kes väidavad, et ilma ingliskeelset õpet laiendamata ähvardab Tartu Ülikooli oht langeda keskpärasusse, peab olema mõtlemises midagi väga rikkis. Kui Tartu Ülikool on maailma absoluutsesse tippu jõudnud ilma ingliskeelse õppeta, siis ei ole ingliskeelne õpe tipus olemise eelduseks. Ja kõige parem tõendus sellele on Soome, kus rahvusvahelise ingliskeelse õppe osakaal on 7,3 protsenti, samas kui Eestis on see 10,5 protsenti,” kirjutab Tartu Ülikooli professor Martin Ehala loos “Hääletu alistumine ideoloogilisel rindel”.

Ehala sõnul kordavad hääletu alistumise apologeedid igas arvamusloos ja sõnavõtus, et noored lahkuvad välismaale, sest meie kõrgharidus polevat eestikeelsena piisavalt tasemel – nii demoraliseerivad nad ühiskonda hullemalt kui mõni trollivabrik, eeskätt seetõttu, et nad kordavad eestikeelset haridust alavääristavat väidet autoriteediga, mille neile annab kõrge positsioon akadeemilises hierarhias.

“Veel mõned aastat tagasi õppis meil üle seitsmesaja välisüliõpilase eestikeelsetel kavadel, nüüd on neid jäänud vaid 200. Veel mõned aastad tagasi alustasid välisüliõpilased arstiõpinguid inglise keeles, kuid kolmandal kursusel läksid üle eestikeelsele õppele. Nüüd õpivad nad inglise keeles algusest kuni lõpuni,” kirjutab Ehala, lisades, et luuakse kuvandit, mille järgi on eesti keel kõige suurem takistus rahvusvahelistumise teel. Kogu Ehala arvamust saab lugeda SIIT.

Nii jääb üle vaid tõdeda, et Eestis ei tegutse eriti paljud selles suunas, et kõrgharidus eestikeelsena säilitada – kadakasakslastele ja pajuvenelastele järgnevad männi-inglased ja võsajänkid. Või nagu ütles kord saarlane Anti Liiv – öök-inglased….

Allikad: BNS, Postimees

Kommentaarid