Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Eesti LGBT nõuab taas ristilöömist “vihakõnede” eest

-
18.09.2018
LGBT filmifestivali vastane protest Rakveres 2017. aastal.
© UU

Geiagenda on taas pealetungile asunud, nõudes nende karmi karistamist, kes seksuaalvähemustele kiidulaulu laulda ei soovi, samuti nende eluviisi seadustamise jätkamist.

Seksuaalvähemuste huve esindav Eesti LGBT Ühing teatas ühingu initsiatiivil läbiviidud uuringule viidates, et lesbide, geide, bi- ja transseksuaalsete inimeste õiguste areng Eestis on peatunud.

Aruanne väidab, et viimase viie aasta jooksul, mil valmis viimane analoogne uuring, olevat võetud vastu vaid mõni oluline seadus või selle muudatus. Näiteks jõustus nende hinnangul 2016. aastal kooseluseadus, mis võimaldab samast soost paaridel registreerida kooselu ja lapsendada peresiseselt lapsi (juriidiliselt pole seadus jõustunud). Aasta varem muudeti valitsuse määrust, millega võimaldatakse inimesel pärast juriidiliste isikuandmete muutmist taotleda uue haridust tõendava dokumendi väljastamist.

“Paraku ongi suuremad arengud nende muudatustega piirdunud. Vaja oleks ka lihtsustada soo tunnustamise protsessi, samuti muuta karistusseadustiku sätteid nii, et vaenukuriteo motiiv oleks karistuse määramisel raskendav asjaolu, ning suurendada riiklike struktuuride teadlikkust vaenukõne teemal. Vastu tuleks võtta ka kooseluseaduse rakendusaktid ja täiendada välismaalaste seadust, et Eesti kodanike samast soost elukaaslased saaksid Eestis lihtsamini elamisloa,” teatas Eesti LGBT Ühingu tegevjuht teisipäeval BNS-ile.

Vihakõne teema on vasakliberaalidele endiselt roosa unistus – nad tahaksid, et Eestis ei tohiks keegi avalikult nende loomuvastast elustiili kritiseerida, ja kui keegi seda siiski teeb, saaks ta karmilt karistatud. Kooseluseaduse rakendusakte ei saa vastu võtta lihtsalt sellepärast, et ühiskonna vastumeelsusele tuginev jõudude vahekord poliitikas ei anna võimalust seda teerulli meetodil läbi suruda. See-eest aga on kohtusüsteem asunud aktiivselt läbi suruma samasooliste elukaaslaste elamisloa andmist, mida seadusandlus tegelikult ei luba. Nende toetamine tahetakse teha kohustuslikuks ka riigiasutustele.

Pärast järgmisi valimisi ei õnnestu geiagendal ilmselt oma tahtmisi enam läbi suruda, sest jõudude vahekord muutub rahvuskonservatiividele soodsamaks ja LGBT verejanulised unistused saavad kiire lõpu. Ilmselt seetõttu muutusid nad pärast ringkonnakohtu toetavat otsust elamisloa asjus järsku aktiivsemaks.