Eesti maine kahjustub ainult nende silmis, kes on harjunud Euroopat oma käpa all hoidma

E-riigi maine ei kannata ka uue valitsuse ajal vähimalgi määral.

Ühe ründerelvana uue valitsuse vastu on asutud kasutama väidetavat Eesti maine kahjustamist.

Sellist hüsteeriat on EPL/Delfis tekitanud Maris Hellrand ja Taavi Rõivas, kaks siili paanikaosakonnast. Mõlema sõnavõtt on ehtne paanika õhutamine, sest olukord jääb ka pärast maharahunemist endiselt normaalseks.

Taavi Rõivase juttu “mida rutem see õudus lõpeb, seda parem Eestile” pole mõtet isegi refereerida, sest õudus ei teki mitte Eestile, vaid Reformierakonnale, kelle toiduahel on hädaohus ja nende varasema korruptsiooni paljastamine on reaalseks saamas. Küll aga võib pilgu heita Hellrandi üliemotsionaalsele seisukohavõtule.

Kogu selle paanikaloo muudab eriliseks see, et Hellrand näeb õudusena kõike, mis kõigutab kasvõi pisut liberalismi positsiooni, mis pole Lääne ruumis mingi seadusega ametlikuks ideoloogiaks määratud!

Mis hullu siis Eestiga lahti on? Tegelikult pelgalt valitsusvahetus, kuhu lisandus täiendav konservatiivne faktor. Eelmise aasta kevadsuvel juhtus sama kahes riigis, Hispaanias ja Itaalias. Viimases sai tsentristliku valitsuse asemele võimule vasak- ja parempoolsete immigratsioonivastane koalitsioon, kes sulges Lega juhi ja siseminister Matteo Salvini juhtimisel rändekoridori Itaaliasse.

Umbes samal ajal kukkus Hispaania konservatiivne valitsus ja võimule said sotsialistid, kes võtsid inimkaubanduse üle, hakates immigrante oma maa kaudu Euroopasse viima.

Kas Euroopas juhtus mingi katastroof, kui kahes riigis said võimule senisele valitsusele just vastupidist poliitikat ajama asunud erakonnad? See on demokraatia, kulla Hellrand, kui sa sellest veel aru pole saanud! Kui Suurbritannias vahetuvad toorid ja leiboristid, on muutused riigis tuntavad, ja see on normaalne!

Hellrandi paanika on seda mõistetamatum, et Euroopa muutub nagunii – Brexit viib britid minema ja uued Euroopa Parlamendi valimised tekitavad uue olukorra Euroopas. Kas on mõtet ajada lakke paanikat, kui muutused on nagunii ees? Siit esimene vastus Hellrandile – jah, ajakirjandus tunneb Eesti vastu huvi, aga Euroopas on tähtsamaidki protsesse.

Hellrandi teemapüstitust julgeoleku osas pole mõtet kommenteeridagi – kõik kolm koalitsioonierakonda on sajaprotsendiliselt NATO poolt! EL-i julgeolekugarantiide kohta võiks öelda üht – vaadake gaasijuhet Nord Stream 2, kus Ida-Euroopa, sealhulgas ka Eesti, ning USA on selle vastu, sest nad peavad seda julgeolekuriskiks; Saksamaa aga on väga sellest huvitatud. Kas see sisendab usku, et me oleme Saksamaa poolt kaitstud?

Seega on täiesti arusaamatu Hellrandi jutt sõjaseisukorras ja hirmunud Eestist, kuhu tühistatakse puhkusereise. Hirmsa pildi Eestist loovad meie endi opositsioonipoliitikud ja et Lääne ajakirjanikke siin ohtralt on, pole lohutus – nad on vasakliberaalsetest väljaannetest ning tõenäoliselt nad saavadki infot peamiselt sotsidelt ja reformierakondlastelt.

Hellrand mängib taas Eesti kui digiriigi mainega. Mis maine see on, kui seda saab niisama lihtsalt murda? Tuleb teine valitsus ja maine murdubki? Kas ainult Reformierakond ongi võimeline Eesti mainet hoima? Erakond, kes on segatud arvukatesse finantsskandaalidesse?

Tasuks Hellrandile meelde tuletada, et uue rahandusministri käe all tehti kohe üks oluline asi – otsustati muuta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust ning riigilõivuseaduse muutmise seadust, et vähendada virtuaalvääringu- ja rahakotiteenusega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riske.

Nimelt on Eestisse tulnud e-residentsuse kaudu 1430 firmat, kes tegelevad siin krüptoraha kaevandamisega, kusjuures nende tegevus otsustati alles nüüd finantsinspektsiooni kontrolli alla viia – seni said nad pärast tegevuse registreerimist sisuliselt rahapesuga tegeleda. Eestis omakorda on loodud umbes kuussada sama tegevusega tegelevat firmat, mis müüakse edasi Euroopasse. Just uus valitsus on asunud digiriigi turvalisust ja seadusandlust tugevdama!

Kogu Maris Hellrandi jutt on ülesköetud paanika, mille ainsaks eesmärgiks on näidata, et vaid RE-sotside valitsus hoiab Eesti mainet, samas kui need erakonnad ja president hoopis rikuvad ja alandavad seda. Mis aga puutub riigi mainesse laiemas plaanis, siis see kõigub, sõltuvalt sellest, kelle silmade läbi seda vaadatakse. Eesti mainega pole paraku kohe mitte midagi halvasti, ainult vasakliberaalid on asunud kiljuma, sest üks maa väljub nende kontrolli alt. Suveräänsed riigid ainult tervitavad selliseid arenguid.

Ja üleüldse – Eesti ei peaks sedavõrd paaniliselt oma maine pärast muretsema, eriti mitte selle pärast, mida teised meist mõtlevad – eriti kui see hakkab segama iseolemist. Olgem lihtsalt meie ise ja las teised aktsepteerivad meid sellistena, nagu me oleme.

Kommentaarid