02.09.2016
Foto illustreeriv mündid
Rahandusministeerium langetab eeldatavalt suvises majandusprognoosis nii Eesti tänavust kui tuleva-aastast majanduskasvu prognoosi 0,5 protsendipunkti võrra, vastavalt 1,5 protsendile ja 2,5 protsendile, selgub esialgsest prognoosikavandist.
Kasvuprognoosid võivad veel ka muutuda, eelkõige sõltuvalt statistikaameti avalikustavast detailsemast teise kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) numbrist. “Rahandusministeerium tutvustab värsket majandusprognoosi 15. septembril,” ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Armo Vask BNS-ile.
Võrreldes kevadega on ministeerium prognoosi langetanud, kuna majanduskeskkond pole oodatud määral paranenud ja ka Eesti kaubanduspartnerite väljavaated on halvenenud.
Eesti majanduse kasvumootoriks olnud eratarbimise kasv aeglustub sel ja järgmisel aastal kiireneva inflatsiooni ja ühekordsete tegurite väiksema mõju tõttu. Käesolevaks aastaks ootab ministeeirum tarbijahindade kasvu 0,2 protsendi võrra ja tuleval aastal 2,7 protsenti.
Ministeeriumi prognoosi kohaselt tööhõive marginaalselt väheneb ja ka palgasurved jäävad endiselt püsima.
Kaupade ja teenuste eksport kasvab prognoosi kohaselt tänavu 2 protsenti ja tuleval aastal kiireneb see 3,4 protsendini.
2016. aasta eelarvepuudujääk ulatub 0,2 protsendini SKP-st ehk 39 miljoni euroni. 2017. aasta puudujäägiks kujuneb prognoosi kohaselt 0,8 protsenti SKP-st, mis on 0,3 protsendi võrra halvem tulemus võrreldes riigi eelarvestrateegias oodatuga. Eelarveülejäägini jõuab valitsussektor 2019. aastaks.
Kuigi töötukassa eelarvepositsioon paraneb kevadise prognoosiga võrreldes 3 miljoni võrra aastatel 2016-2017, jääb haigekasaa eelarve 31 miljoni euroga tänavu puudujääki, seetõttu halveneb sotsiaalkindlustusfondide positsioon võrreldes kevadel prognoosituga.
BNS