09.10.2020
Mets
Aastatel 2017 ja 2018 ületas raiemaht Eestis 12 miljonit tihumeetrit, samas oli metsa juurdekasv veidi üle 16 miljoni tihumeetri, mille alusel võib hinnata metsamajandamise jätkusuutlikuks.
Ka suurt puidukadu majandamise tagajärjel ei teki, rääkis ERR-ile Maaülikooli teadur Allar Padari. Puitu arvestatakse ilma kooreta, mis moodustab puidust circa üheksa protsenti. Laias laastus jaguneb majandatavast metsast saadav materjal palgiks, kütte- ja paberipuiduks. Lisaks puukoorele jääb sortimendist välja ka peenike ladvaots, kännud ja see osa puust, mis jääb saeteedeks
Padari ütles, et küttepuitu ei tasu puidukaoks nimetada, sest vajalikku energiat see ju annab ning Eesti kliimat arvestades puidusooja me ka kasutame.
Ka Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) peametsaülema Andres Sepa sõnul kasutatakse kogu puit, mis raiutakse, vastavalt võimalustele ja tingimustele ära. “Puit enamalt jaolt kasutatakse ära Eesti saetööstustes, mööblitööstuses, ehituses, küttes. Ainukene fraktsioon, mis siis välja liigub on paberipuu, sest paberitehast meil teadaolevalt ei ole ja me ei tahtnud ka uurida selle ehitamise võimalusi.”
Allikas: ERR