Eesti on üks suurima migrandikogukonnaga riike Euroopas – see on aluseks Vahemere paadireisijatest keeldumisel

Eesti,
- Updated
©Scanpix
Migratsiooni tagajärgi võib kogu oma uhkuses näha 9. mail Kaitseväe kalmistul.

Eestil tuleb Euroopas rändeküsimustest ja migrantide jaotamisest rääkides pidevalt ja järjekindlalt rõhutada, et Baltimaades moodustab migrantide osakaal juba varasema migratsiooni tõttu kogu rahvastikust märksa suurema protsendi kui enamikul Lääne-Euroopa riikidest.

Mitmed EKRE poliitikud on öelnud, et Euroopa Liidus on paljude jaoks uudne see info, et meil on migrantide osakaal peaaegu kolmandik kogu rahvastikust. Ilmselt pole Eesti riigi senised diplomaadid ja ametnikud seda kusagil ega kunagi rõhutanud. See arv aga aitab Lääne-Euroopal meid mõista, kui jutuks tuleb see, miks me ei taha Vahemere paadimigrante vastu võtta.

Eesti Inimarengu 2016/2017 aruande järgi oli Eesti välispäritolu rahvastiku osatähtsuse poolest Euroopa piirkondades ja riikides 2014. aasta seisuga kolmandal kohal 33 protsendiga. Ettepoole jäid Luksemburg ja Šveits, järgnesid kohe Rootsi ja Läti. Tegelikult on ka paljudel Lääne-Euroopa maadel sisserändajate protsent 20-30 vahel, näiteks Austrias, Belgias, Prantsusmaal ja Suurbritannias.

Euroopa riikide migrandikogukondade suuruse taga on suuresti varasem Euroopa-sisene ränne, väljaspoolt tulijad hakkasid olukorda mõjutama 1960-1970. aastatel, mil Saksamaa hakkas türklasi ja Prantsusmaa põhja-aafriklasi sisse vedama. Eesti tippaeg oli 1970-1985. aastatel, mil veeti sisse tööjõudu mujalt NLiidust. Praegu on Euroopa migratsiooni keskmes juba kultuuriliselt kõvasti erinev sisseränne Ees-Aasiast ja Aafrikast, Eestis endiselt NL-i slaavi riikidest, kuid ka Aafrikast ja mujaltki.

Uuema aja ehk rändekriisiga seotud migratsiooni negatiivne mõju ilmneb Euroopas ennekõike sisserändajate madalas tööhõives, nende kultuurilises sobimatuses kristliku maailma ühiskondadesse ja migratsiooniga kaasnevates probleemides nagu kuritegevus ja terrorism. Nüüdsed migrandid paistavad erinevalt varasematest teravalt silma oma nõudlikkuse, agressiivse ja väljakutsuva käitumisega – ja kasvuprotsessid on juba sedavõrd kiired ja pöördumatuse piir nii ligidal, et viimane aeg on migratsioonile hädapidur panna.

Väidetavalt on ühe homogeense uuskogukonna piiriks 15%, pärast mida hakkab see ennast kiiresti taastootma ja seda ei saa enam lõpetada – Euroopas on selleks usul põhinev migrandikogukond ehk moslemid. Nende arvukus on paljdes riikides kriitilise piiri juba ületanud.

Igal juhul on Eesti üks Euroopa suurima migrandikogukonnaga riike ja kui Euroopa Komisjon soovib meile neid juurde sokutada, siis tuleb just sellele faktile rõhuda ja öelda: meie ei soovi võõraid, meie kriitiline piir on ületatud, võõrad pole veel integreerunud, ja võtku rände soodustajad Vahemerd ületavad neegermehed omale! Kõige täpsem ja kindlam argument aga on – me lihtsalt ei taha neid!

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused