Eesti poliitikamaastikul on avatud uus rinne – väärtuskonflikti eitamine

Eesti,
- Updated
©Scanpix.
Taavi Rõivas oli üks neist, kes Riigikogu esimehe kõne ajal saalist lahkus.

Kui jälgida teraselt Eesti poliitikat, siis rünnakutes EKRE ja kogu valitsuskoalitsiooni vastu torkab silma muster – kui üks teema hääbub, võetakse ette järgmine.

Järgmiseks on saanud teema, et Eestis polevat väärtuskonflikti ega sellest tulenevat ühiskonna lõhestatust, ja see olevat vaid teatud poliitiliste jõudude punktikogumine. Paraku sai teemapüstitus kohe vägeva tagasilöögi.

“”Euroopalikud väärtused” on termin, millel pole üheselt mõistetavat sisu. Nende üle vaidlemine tekitas täiendava konflikti MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi korraldatud ühiskondlik-poliitilisel seminaril “Kuidas kokku lappida katki läinud ühiskond?”, mille osalised ei soovinudki kokkuleppele jõuda,” kirjutab ERR.

“Debatti läbi viinud sotsiaalteadlane Avo-Rein Tereping lõpetas arutelu mõttega, et ei peaks üksteisele nii palju kallale minema. Ei debatil ega ka ühiskonnas tervikuna,” jätkab ERR. Järelikult siis ikkagi väärtuskonflikt on, ja tugev!

Uued Uudised ei vahenda debatis osalenud Varro Vooglaiu sõnu, sest tema kindlameelseid seisukohti teavad kõik. Küll aga tuleks vaadata Taavi Rõivase juttu, mis on üks poliittehnoloogiline möla, kantud meeletust vihast EKRE vastu.

Rõivas tõmbas endale lahinal vett peale, kui teatas, et näeb ühiskonna lõhestatuse taga probleemi muuhulgas sedasorti uuringutel, mida Ühiskonnauuringute Instituut läbi viib ja mis polariseerivad ühiskonda teemadel, mis tegelikult üldse olulised ei ole.

“Enamik neist teemadest mind praktiliselt ei puuduta, samas on neil teemadel võimalik masse üles kütta küll,” ütles Rõivas. Sellega märkis ülbe ja ennasttäis reformierakondlane ära kaks asja – kui probleem teda ei puuduta, pole seda olemaski, ja kui teistele ongi see probleemiks, siis on see ikkagi pseudoteema, sest tema arvab nii.

Siit paistab selgelt välja flaierijagajast poliitbroileriks tõusnud poliitiku enesekesksus. Muidugi võib ta käia kedagi nurka tõmbamas ka geibaaris ja elada araablaste naabruses, aga see ei tähenda, et teised Eesti inimesed seda tahaksid. Poliitikul oleks juba aeg üle saada sellest, et ta pole peaminister ega saa ujuda tähelepanu sees, mida tuleb nüüd teisi sõimates saavutada.

Teine oluline moment on see, et Rõivas ründas taas Ühiskonnauuringute Instituuti ja seda just sellepärast, et seda peetakse konservatiivseks. Sama oli ju ka uue Postimehe peatoimetaja Peeter Helmega ja väljaande lisaga “Meie Eesti”, keda ja mida peetakse samuti konservatiivseks. Seega edastas Rõivas taas sõnumi, et peatoimetajad ja igasugused institutsioonid võivad demokraatlikus Eestis olla ainult liberaalide või vasakpoolsete kontrolli all!

Taavi Rõivas näeb euroopalike väärtustena isikuvabadusi ja seda, et rahvusriigid võiksid ohus olla, nimetas ta väljamõeldud luuluks. Väga õige väide poliitiku suust, kes oma võimutsemise ajal tegigi kõik rahvusriigi hävitamiseks, koogutades tollal Brüsseli migratsioonikvootide ees ja süüdistades neid, kes vastu olid, Vao pagulaskeskuse seina süütamises.

Rõivase arvates kiskuvat EKRE üles väärtuskonflikte ja nii samasooliste õigused, rassiküsimus kui ka aborditeema on tema hinnangul nii oskuslikult pastakast välja imetud, mis näitab, et on jõude, kes soovivad Eesti rahvast ükskõik mis teemadel tülli ajada, ehkki objektiivselt need teemad kedagi eriti puudutada ei tohiks.

Rassiküsimus on küll Rõivase enda ja temasuguste ei tea kust väljaimetud, sest rassismi Eestis pole ning mõned juhtumid on kas välja mõeldud või siis olmekonfliktist rassismiks muudetud. Aborditeemast – Rõivasel ja Reformierakonnal ei tundu üldse korda minevat see, et näiteks 2017. aastal jäi sündimata 5756 last. Ilmselt on sel seltskonnal soov  eesti rahvas kiiresti liivlaste juurde saata, sest Taavi ja Luisa võivad ju ka moslemid või lihtsalt eurooplased olla.

Samasooliste õigused on nende asi tõesti, kuni kohtunikud ei hakka seadusi rikkuma, lähtudes seadustamata kooseluseadusest ja kuni ebanormaalseid seksuaalseid suunitlusi ei hakata lasteaedadest saati uusnormaalsuseks kujundama. Kui soodomlikud geiparaadid linnatänavatel teistsuguse maailmavaatega inimestele näkku irvitavad, on see väga suur probleem.

“Rõivas nimetas rahvaalgatuste ideed EKRE nipiks, kuidas tõmmata valijate tähelepanu kõrvale asjaolult, et nad ühtki oma põhilubadust koalitsioonilepingusse sisse ei saanud ning see oli ainus lubadus, mis paberile sai,” kirjutab ERR. Huvitaval kombel väidab Andrus Karnau vastupidist hoiatades: “…kogu ühiskond hakkab justkui kollektiivses hulluses viima ellu EKRE programmi, asudes rahustama, lõhet täitma ja otsima uusi väärtusi.”

Rõivas jätab asjatundliku demagoogina märkimata, et kõik EKRE punktid on nende erakonna programmides olnud juba aegadest, mil nad olid opositsioonis ja võimust väga kaugel; kõik need algatused on alates rändekriisi hakust ja kooseluseaduse algatamisest millegipärast ikka päevakorral olnud ja isegi selline demagoog ei tohiks eitada, et ju siis need ikka inimestele korda lähevad; ja lõpuks see, et EKRE sai ikka väga palju oma seisukohti koalitsioonileppesse ja migratsiooni suhtes peaaegu kõik.

Eraldi võib ära märkida Evelyn Sepa mõtte: “Väärtusküsimusi püstitavad sotsioloogilised uuringud, aga ei näita mitte lõhet väärtustes, vaid ühiskonna manipuleerituse astet, mida erinevad poliitilised jõud kujundavad. Need näitavad ajalisi muutusi ühiskonna hetkeemotsioonis, aga ei puuduta ajatuid.”

See on ikka tipp-demagoogia – probleemide üleskerkimine ei tähenda mitte nende olemasolu, vaid manipuleerimistaset. Evelyn Sepp võiks lausa uue poliittehnoloogilise narratiivi luua – pole probleeme, on sotsiaalsed konstruktsioonid meie peades. Kuigi see idee on juba leiutatud ja käigus.

Tuleb veel kord üle korrata, et tulemusteta lõppenud debatt näitas ikkagi, et väärtuskonflikt Eesti ühiskonnas on tugev. Kuigi teatud jõud püüavad näidata, et polevat alust mõistet “euroopalikud väärtused” jutumärkidesse panna, sest me olevat kogu aeg migrante, perverssusi ja enesehävitamist õigeks pidanud…

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused