Eesti poliitikasse sekkunud sakslasest “paremäärmusluse uurija” tahab kritiseerijatelt suurt raha saada

Ülevaade Vabaduse väljakul juhtunust.

Taas on üks “ohver” kohtuteele läinud, et iseenda algatatud konfliktist kasu lõigata.

Neljapäeval laekus Varro Vooglaiu ja Markus Järvi e-postkasti Florian Hartlebi ja Teele Holmbergi poolt palgatud advokaadi kiri, millega nõutakse väidetavate ebaõigete väidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest kahju hüvitamist summas 110 000 eurot. Lisaks sellele soovitakse õigusabikulude hüvitamist summas 750 eurot.

Kahjunõuet põhjendatakse väitega, nagu oleks Vooglaid ja Järvi portaalis Objektiiv avaldatud artiklite ja videotega rikkunud Hartlebi ja Holmbergi mainet, esitades viimaste kohta seonduvalt detsembri alguses Vabaduse väljakul toimunud ÜRO rändeleppe vastasel meeleavaldusel aset leidnud intsidendiga ebaõiged faktiväited ja ebakohaseid väärtushinnanguid.

Siinkohal tasub tähele panna, et kahjunõudjad viitavad videotele – kui on olemas süüd tõendav filmimaterjal, siis pole see mitte laimamine, vaid tõestus!

Nõudekirja kohaselt ei ole meeleavaldajaid fašistideks sõimanud Hartleb korraldanud provokatsiooni ega ka provokatsioonis osalenud, veel vähem kedagi lapsevankriga rünnanud.

Kahjuhüvitise suurust põhjendatakse muuhulgas väitega, et Hartlebi maine on Objektiivi kajastuse tõttu tuntavalt rikutud ning et seetõttu kaotab ta olulise osa oma sissetulekutest, mis pidanuks 2019. aastal ulatuma prognooside kohaselt üle 100 000 euro.

“Vot nii, meile terendab veel üks kohtulahing. On ikka nahaalsust ja ebaadekvaatsust mõnel inimesel. Käi veel võõras riigis pealinna peaväljakul seaduslikult ja rahumeelselt meelt avaldavaid inimesi valju häälega fašistideks sõimamas ja siis imesta, miks küll Saksamaa suursaadik ei taha enam sinuga koostööd teha… Kindlasti on keegi teine selles süüdi – eriti need, keda sa täiesti alusetult fašistideks sõimasid ning kes sinu ilmselgelt provokatiivsele ja raskelt matslikule käitumisele tähelepanu juhtisid. Aga kui Eesti 200 soovib endale sellist europarlamendi valimiste kampaaniat, siis andku aga minna!” kirjutab Varro Vooglaid sotsiaalmeedias.

Ilmselgelt on loos palju otsest seotust provokatsiooni ja selle algataja vahel – Florian Hartleb on imelikult kombel Tallinna ülikoolis õpetav õppejõud, kes alaks on “paremäärmuslus”. Kui selline inimene satub immigratsioonivastasele miitingule, pole mingil juhul tegemist juhusega, seda enam, et mees tuli just täiesti teistpidise taustaga Eesti 200 koosolekult.

Hartleb ei saa mingil juhul väita, et ta on mingi süütu ohver. ERR kirjutas: “Jah, juhtus nii, et ma tegin märkuse. Ma ütlesin valjusti, et see on immigrantide vastane, ja ütlesin, et ma olen ise immigrant. Siis hakkasin lahkuma ja nägin seal Odini sõdalasi. Ja ma ütlesin valjusti, mida ma nüüd väga kahetsen: “Te olete fašistid.” Ja seepärast olen ma hiljem nende sõnade eest ka vabandanud,” kommenteeris Hartleb juhtunut.”

Kui see pole provokatsioon, siis mis see on? Kui inimene hakkab selliste väljenditega seaduslikku meeleavaldust segama ja teda seepeale lahkuma sunnitakse, siis ongi kogu intsidendi näol tegu tema korraldatud konfliktiga! Mida ta siis ootas, aplausi või? Kuna Teele Holmberg filmis toimuvalt eemalt, siis viitab see konflikti võimendamise soovile. Ja mõistagi on loo keskmes laps – milline isa paneks lapse ohtu (kui ta kokkutulnuid fašistideks pidas), et oma poliitilist vastumeelsust avaldada?

Florian Hartleb sekkus jõhkralt Eesti sisepoliitikasse ja küttis oma teoga ühiskonnas pingeid üles, seega peaks just tema kohtu alla minema. Selline käitumine välismaalase poolt on lubamatu. Seejuures on väheusutav punaprofessori advokaadi jutt: “pärast tekkinud skandaali katkes kliendi koostöö Saksamaa saatkonnaga, teda ei kutsutud enam delegatsiooni kohtumistele ning sellest tulenevalt tekkis kliendile kahju.”

Teades Saksamaa ametlikku poliitikat, mis on jäigalt suunatud immigratsioonivastase erakonna AfD vastu, on väheusutav, et Hartlebi sellepärast “parketikõlbmatuks” peeti. Pigem võidi tal selle eest hoopis pead silitada. Aga kui Saksa saatkond lõpetaski provokaatoriga suhtlemise, siis on see Hartlebi kodumaa hinnang tema käitumisele.

Kõige suurem küsimus seisneb selles, et kas Saksa saatkond sai ikkagi info Hartlebi segatusest konflikti Objektiivist – sellest ju kirjutasid kõik peavooluväljaanded ja näiteks Delfi avaldas kohe konflikti järel kiiruudise, mis kohe kadus, sest tegelikkus ei läinud kirjapanduna kokku. Täiesti kindlalt võib väita, et Hartlebi ärapõlgajad ammutasid teavet hoopis peavoolumeediast.

Objektiivi kui sõltumatu portaali vastu on juba ammugi üritatud igasuguseid suukorvistamisi algatada, sealhulgas ka Eesti 200-sse kolinud endise Postimehe peatoimetaja Lauri Hussari poolt – tundub, et järjekordne pealetung on alanud.

Allikas: Objektiiv

Kommentaarid