Ärev, aga samas ka väga hea uudis: teist aastat järjest jäetakse ära EV presidendi 24. veebruari vastuvõtt. Presidendi kõnet ja kontsertetendust Estonia teatris saavad kõik turvaliselt jälgida teleülekande vahendusel.
Miks see uudis hea on? Kõigepealt ei levitata vähemalt seal koroonaviirust, mida valitsus lubas teha Pimedate ööde festivalil, superstaarikeste üritusel ja teisteski kahtlastes kohtades. Teiseks on riigipea Alar Karis pääsenud väga ebameeldivast olukorrast – nüüd ei pea ta võõrustama ka neid inimesi, kes talle endalegi ebameeldivad, kuid keda on ta presidendina sunnitud kutsuma – neid, kes on seotud korruptsioonirollotamisega, kes nimetavad eesti rahvast „ühiskonnaheidikuteks“, kes on tüssanud oma koalitsioonipartnereid; president ei peagi kätlema igasuguste libedikest poliitiliste ülejooksikute, ka valitsusliikmetega, kes on oma ülbe tegutsemise ja tegematajätmisega süvendanud nii koroona- kui ka energiakriisi.
Õnneks ei pea president võõrustama ka veerandi miljoni vaktsiinidoosi raiskumineku eest vastutuse teistele jultunult veeretanud jäärapäist terviseministrit ega Talibani sisuliselt rahastanud välisministriga. President ei pea kätlema aktivistidega, kes võivad vabalt ilmuda vastuvõtule loosungitega särkides, ei pea tervitama seelikutes mehi ja habemetega naisi.
Kergem on ka näiteks EKRE poliitikutel, kes ilmselgelt ei tahaks riivata mitme mõistliku avalduse ja esinemise poolt silma paistnud riigipead tema kutsete ignoreerimisega, kuid kes ei sooviks tõenäoliselt sattuda sinna kogunenud seltskonna taustal ebasobivasse konteksti. EKRE inimesed on jah kaabud, nad ei ole pingviinid.
Hea on see, et presidendi vastuvõtu ärajäämine koroonakaalutlustel on tahes-tahtmata solidaarsuse avaldus riigi suurtükkidest tulistatud 20-kohalise perekohvikuga.
Nagu teatab Delfi, tunnustatakse riiklike teenetemärkidega inimesi, kes on aidanud muuta Eesti elu paremaks, autasustatakse ka Eesti välissõpru. Presidendi kultuurinõunik Rasmus Puur täpsustas, et kontsertlavastus on pühendatud eestlasele kui küsivale inimesele. “Küsimuste esitamine on meie elu lahutamatu osa, mis viib edasi näiteks nii teaduses kui ka aitab mõtestada maailma meie ümber ning iseend selles. Ja viimasel ajal näib küsimusi aina juurde tulevat. Kindlasti on lavastuses palju nii äratundmisrõõmu kui ka uut mõtteainet, seda saatmas suurepärane eesti muusika.” Nii et küsija eestlase suu pihta seekord ei löödagi.
Riigimehel Alari Karisel on seega võimalus parandada valet ettekujutust aasta tähtsaimast kultuuriprogrammist, mis oli eelmisel aastal küll hädine, kolkalik, rumal ja siivutu.
Pole halba heata – Eesti inimesed, kes elavad koroonamasenduses ja elektrihindadest tingitud elukallidusest šokeerituna, ei pea vaatama ennasttäis rikaste käilakujude ja demagoogide, liigkasuvõtjate ja salongilõvide defileed. Õnneks jääb ära ka venekeelse meedia traditsiooniline virisev matemaatika, et kui vähe on vastuvõtule kutsutud venekeelseid tegelasi ja kui suured äraandjad ja russofoobid on need, keda sinna siiski kutsuti ja nad veel läksid ka…
Hoitakse kokku ka palju rahva raha, mida annab kulutada mõistlikumalt. Ja kollane ajakirjandus ei hakka jälle „analüüsima“ seda, kellel oli dekoltee sügavam, kes kellega tuli ja mida söödi-joodi.
Nii et selles mõttes on Eesti Vabariigi presidendil soodne algus.
Ivan Makarov