08.09.2016
RUSSIA-HISTORY-RALLY
“Kuigi eestlane ei ole väga punalembene rahvas ja pigem selline individualistlik tammsaarelik omaniku-taluperemehe tüüpi etnos, on punatradistioon Eestis kestnud juba üle saja aasta,” tõdeb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nõunik Riigikogus Urmas Espenberg. “Muidugi on siin suurt rolli mänginud nii meie suur idanaaber kui ka Euroopa sotsialismilembelisus üldse.”
Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) tähistab neljapäeval üle Eesti tordi ja kringli jagamisega oma 111. sünnipäeva.
„Sünnipäeva tähistamiseks oleme valinud 8. septembri, sest sel päeval 26 aastat tagasi liitus paguluses tegutsev Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis kolme teise erakonnaga Eesti Sotsiaaldemokraatlikuks Parteiks, millest sai taasiseseisvunud Eestis sotsiaaldemokraatlike väärtuste eest võitleja,“ ütles erakonna esimees Jevgeni Ossinovski.
Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis revolutsioonilisel 1905. aastal. Neliteist aastat hiljem võitsid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad ülekaalukalt Eesti rahva esimesed vabad valimised – Asutava Kogu valimised. Esimeseks suuremaks otsuseks sai maareform, mis muutis eestlased peremeheks omal maal.
Sellele järgnes Eesti esimese põhiseaduse vastuvõtmine. “Sotsiaaldemokraatlikest ideaalidest kantuna andis esimene põhiseadus ühena esimestest Euroopas naistele valimisõiguse ja sätestas muud kodanikuõigused, mida me tänapäeval elementaarseks peame. Solidaarsus, avatus ning kõigi inimeste võrdne kohtlemine on meie põhiseaduse vundamendiks,” lisas Ossinovski.
“Kuigi sotside populaarsus viimasel ajal pidevalt kahaneb ja rahvuskonservatiivid on neist reitingute poolest möödunud, ei saa magusat sotsialistlikku utoopiat kõikide inimeste võrdsusest ja vendlusest alahinnata, sest see on ajaloo algusest peale segi ajanud paljude inimeste pead, ” lisab Espenberg. “Pole siis imestada, et sotsid määratlevad oma peamiseks ideoloogiliseks vaenlaseks rahvuskonservatiive.”
BNS-UU