Eesti rahvaarv suureneb, kuid sisserände kaudu

Eesti,
- Updated
©Uued Uudised
Sisseränne Eestisse on hakanud toimima suuresti idasuunalt. Pilt on illustratiivne.

Eesti demograafiline olukord paranes mullu globalistlikust vaatevinklist võetuna, kuid rahvuse püsimise jäämise seisukohalt on asi halvem.

Statistikaameti täpsustatud andmete alusel oli 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 328 976 ehk 4156 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal – loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv mullu 1302 inimese võrra, kuid positiivne rändesaldo suurendas seda 5458 inimese võrra.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Möödunud aastal sündis 14 099 last, mis on mõnesaja võrra vähem kui aasta varem. Statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur ütles, et oleme jõudnud demograafilisse olukorda, kus sünnituseas naiste arv väheneb aasta-aastalt.

„Sündide arvu väike kahanemine ei mõjutanud siiski oluliselt summaarset sündimuskordajat: 2019. aastal oli see 1,66 ja aasta varem 1,67. Juba teist aastat järjest aga sünnib Eestis kolmandaid ja järgmisi lapsi varasemast rohkem,“ lausub Tammur.

Summaarne sündimuskordaja suurenes järsult 2018. aastal, kui riik hakkas rohkem toetama vähemalt kolme lapsega peresid.

Surmade arv on püsiv olnud üle kümnendi, mis vananeva rahvastikuga ühiskonnas tähendab oodatava eluea pikenemist. Viimased kaheksa aastat on sündide ja surmade vahe olnud 1300–1900. Stabiilse iibe põhjus on rahvastiku üldine areng: oodatav eluiga pikeneb ja laste arv ühe naise kohta kasvab.

Välisrände saldo oli mullu juba viiendat aastat positiivne. Eestisse asus elama 18 259 inimest ja lahkus 12 801 inimest. Sisseränne oli aasta varasemaga võrreldes rekordtasemel, kuid ka väljarändajaid oli paari tuhande võrra enam.

Paar aastat tagasi suurenes sisserändajate arv. Suur osa sisserändest on lühiajaline, seetõttu on nüüd hakanud suurenema ka väljaränne. Rändesaldo oli aasta varasemaga võrreldes 1500 inimese võrra väiksem.

Nii sisse- kui ka väljarändajate hulgas oli kõige rohkem Eesti kodanikke. Nende rändesaldo oli kolmandat aastat järjest positiivne. Kõige rohkem liiguti endiselt Eesti ja Soome vahel. Kolmandat aastat järjest tuli ka Soomest Eestisse rohkem inimesi kui siit põhjanaabrite juurde lahkus.

Kõige enam saabus aga Ukraina ja Venemaa kodanikke. Euroopa Liidu riikide kodanike rändesaldo oli samal ajal esimest korda üle aastate negatiivne.

Viimane lõik näitab protsesside ohtlikkust – Eesti saab juurde slaavlasi, mis tähendab idasurve tugevnemist. Põhirõhk tuleks ikkagi oma eesti inimeste kojutoomisele panna, võõrastel on oma kodumaa. (BNS-UU)

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused