Eesti rahvuste päeva ei tohi teha massimigratsiooni propagandapäevaks

Integratsiooni Sihtasutus kutsub 24. septembril tähistama Eesti rahvuste päeva. Uued Uudised kutsuvad üles jälgima, keda peetakse “Eesti rahvusteks”.

BNS vahendab: “Sel sügisel toimuvad Eesti eri paikades rahvuste päevale pühendatud kontserdid, näitused, loengud ja töötoad, kus tutvustatakse erinevate rahvuste kultuuripärandit.

24. septembril tähistatakse Eesti rahvuste päeva, mis meenutab Eestimaa Rahvuste Foorumi esmakordset kogunemist 1988. aastal ning on pühendatud kõigile Eestimaal elavatele rahvustele.

24. septembril 1988. aastal toimunud esimene Eestimaa Rahvuste Foorum deklareeris eri rahvuste valmisolekut toetada põlisrahva püüdu taastada Eesti omariiklus ja demokraatlik elukorraldus.

Eestis elavatele rahvastele pühendatud tähtpäev sai alguse 2005. aastal, mil tolleaegne rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo kuulutas 24. septembri Eesti rahvusvähemuste päevaks.”

Eesti rahvusteks saab lisaks põlisrahvusele pidada venelasi, ingerisoomlasi, ukrainlasi, juute ehk kõiki neid, kes elasid Eestis esimese vabariigi ajal ja taasiseseisvudes. Tundes aga Integratsiooni Sihtasutuse poliitikat, võib eeldada, et eriti võimsalt hakatakse tutvustama süürlaste, nigeerlaste, afgaanide, sudaanlaste ja teiste värskelt Eestisse rännanute tegemisi – et neid siin omaks võetaks.

Nigeerlastel, hindudel, bengalitel ja paljudel teistel on siin juba arvestatavad, tuhandeteni ulatuvad kogukonnad, aga nad ei ole “Eesti rahvused”, enamik neist on ka kodakondsuseta. Nii et rahvuste päev ei tohi saada massimigratsiooni propaganda päevaks.