Eesti saab “võimekuse kasvuks”, “kooskõlla viimiseks” ja “väljakutsete lahendamiseks” 4,7 miljardit ja kohustused EL- ees

Eesti saab nüüd headelt Euroopa peremeestelt väidetavalt suure portsu raha, aga kui jälgida, kuhu see läheb, siis tekib kartus, et kahekümne aasta pärast tunnistame oma lõksulangemist. Kui on enam kedagi, kes seda teha julgeks.

Märtsi alguses valitsuse poolt rohelise tule saanud Euroopa Liidu (EL) struktuuritoetuste ligi 4,7 miljardi kasutamise arutelud jätkuvad sel nädalal ministeeriumite ja partnerite ringis, kus arutatakse toetuse jagamise tingimusi ja toetatavaid tegevusi, eesmärgiga vahendid tulemuslikult ja kiiresti kasutusele võtta.

Eestil on võimalik aastatel 2021–2027 saada EL-i struktuuritoetusi ning kriisi tõttu lisandunud taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahendeid ligi 4,7 miljardi euro ulatuses. Kõige enam vahendeid, 1,1 miljardit suunatakse rohelisema Eesti saavutamiseks ning 742 miljonit eurot nutikama Eesti eesmärki, teatas rahandusministeerium.

Sellest lõviosa suunatakse rohepöördesse ning innovatsiooni ja teadusvõimekuse kasvu. Oluliste valdkondadena läheb toetusraha ka oskuste tööturuga paremasse kooskõlla viimisesse, vananeva rahvastikuga seotud väljakutsete lahendamisse, ühendusvõimaluste parandamisse ning regioonide tasakaalus arengusse.

Just “kriisi tõttu lisandunud taaste- ja vastupidavusrahastu” on see lõks, mis seob Eesti Euroopa Liidu ühislaenuga, ja kuna uus koalitsioon enam Eesti suveräänsuse eest ei seisa, jalutatakse sinna julgelt sisse, makstes oma eneseotsustamisõigusega.

Jägigem nüüd seda, kuhu raha läheb. Esiteks rohepöördesse, mis tähendab, et see raha ei hakka ennast tõenäoliselt ära tasuma – keskkonnaprojektid pole kunagi eriti kasumlikud, eriti aga praegu jätkuvas kliimahüsteerias, kus abstraktse kliimakaitse nimel lastakse terved majandused allavoolu. Ka “innovatsioon” ei kõla just julgustavalt, eriti aga sõnaühendid “paremasse kooskõlla viimine”, “väljakutsete lahendamine”, “tasakaalus areng” ja “nutikas Eesti” – need võivad tähendada mida iganes, ka uut VEB Fondi või kadunud kümneid miljoneid.

Mis võiks olla “vananeva rahvastikuga seotud väljakutsete lahendamine” – PortoRollo koalitsiooni tundes kindlasti massiliselt ukrainlasi, Aafrika “üliõpilasi”, islamikogukonna teket ja Marrakechi rändepakti heakskiitu.

Rahandusministeerium pidi nüüd koos teiste ministeeriumitega korraldama läbi terve selle nädala erinevaid temaatilisi e-töötubasid ja -arutelusid, mis on jagatud viieks teemaks – nutikam, rohelisem, ühendatum, sotsiaalsem ning inimestele lähedasem Eesti.

Kui sellist Eestit hakkavad korraldama Reformierakond ja Keskerakond ning veel 4,7 miljardi euro eest, jääb üle vaid korrata Martin Helme sõnu: “Vaene Eesti!” Sest vähemalt kolme viimast sõna kasutatakse “euroopalike väärtuste” propageerimisel, “rohelust” kliimahüsteerias ja nutikus on lahe sõna, millega saab kõike põhjendada.