15.07.2023
Kas see koht on tõesti äraneetud?
Kui seni oli Eestil suurima ukrainlaste sõbra ja toetaja auväärne kuulsus ja meie valitsusjuhti kutsuti Venemaa julge ohjeldamise eest „sõjaprintsessiks“, lausa NATO peasekretäri kandidaadiks, siis eriti viimasel ajal tugevneb meie riigi kui endise N.Liidu suurima geila maine. Vägivaldselt läbisurutud homoperekonna seadus ja meie riiklike LGBT aktivistide kirglik välispoliitiline tegevus võib viia selleni, et meie peaministrit hakatakse edaspidi nimetama hoopis „kummiprintsessiks“.
Igal juhul tehakse eestlastele ja meie riigile tervikuna nii häbi, et ei tahaks Eestist kuhugi välja sõita ka lühiajaliseks ekskursiooniks mitte. Eesti ja kogu rahva nimel tehakse selliseid avaldusi, et see võib omada vastupidist efekti: väliseksperdid, nähes niivõrd erakordset pedefiiliat, võivad hakata uurima, kuidas meil on lood näiteks elukvaliteedi ja demograafiaga, mis peaksid ju olema kõrgel tasemel. Ja suureks kurvastuseks veenduvad just Eesti näitel, et mida hullem inflatsioon, lühem eluiga, kõrgemad hinnad, madalam sündivus ja totalitaarsem režiim – seda võimsam on geiaktivism. Ja ka vastupidi.
ERR vahendab uudise „Eesti koos 37 riigiga kutsus Ungarit loobuma seksuaalvähemuste diskrimineerimisest“. Kusjuures tegemist on ju laimuga lausa pealkirjas, sest homopropaganda piiramine lasteaedades pole mitte omasooiharate diskrimineerimine, vaid laste kaitsmine seksuaalselt hüperaktiivsete täiskasvanute eest.
„Eesti saatkond koos veel 37 riigi Ungaris tegutseva diplomaatilise esindusega ning lisaks mitukümmend kultuuriasutust ja muud organisatsiooni avaldasid reedel üleskutse, milles kutsuvad Ungari võime tühistama seadusemuudatusi, mis diskrimineerivad seksuaalvähemusi. “Me mõistame hukka kõik üksikisikute ja kogukondade seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi või väljenduse või sootunnuste alusel toime pandud vägivallaaktid, vihakõne, ahistamise, häbimärgistamise ja diskrimineerimise ning toetame selliste tegude vastu võitlemist. Sellega seoses oleme mures seadusandluse ja poliitilise retoorika pärast, sealhulgas Ungaris, mis on vastuolus mittediskrimineerimise, rahvusvaheliste inimõigusseaduste ja inimväärikuse põhimõtetega ning aitab kaasa LGBTQI+ kogukonna häbimärgistamisele,” öeldakse USA saatkonna kodulehel avaldatud pöördumises,“ kirjutab ERR.
Kusjuures see pole artikli ainus koht, kus sisalduvad mingisugused lõputud leierdatud sõnakolksude loetelud läbi koma.
„Budapest Pride’i festivali puhul avaldame meie, allakirjutanud saatkonnad ja kultuuriinstituudid, täielikku toetust Ungari lesbide, geide, biseksuaalide, transseksuaalide, queer- ja interseksuaalide (LGBTQI+) kogukonna liikmetele ning nende õigusele võrdseks kohtlemiseks, väljendusvabadusele, mittediskrimineerimisele ja rahumeelse kogunemise vabadusele ning õigusele mitte sattuda vägivaldsete rünnakute alla,“ jätkatakse Eesti nimel läbi koma loetlemise iba. Sealjuures diskrimineeritakse veel sadakond sugu. Kui loetlete, siis olgu ikka kogu nimekiri mahaloetud.
Avaldusega, mis on pühendatud Ungari pealinnas toimuvale 28. LGBT festivalile Budapest Pride, (mõned päevad tagasi ajasid tuhanded nördinud grusiinid „Tbilisi Pride’i“ laiali) ühinesid kõik Euroopa Liidu riigid peale Poola, aga lisaks ka Austraalia, Kanada, Ameerika Ühendriigid, Ukraina, Island, Kosovo, Montenegro, Uus-Meremaa, Põhja-Makedoonia, Norra, Šveits, Ühendkuningriik ja Uruguay.
Tähelepanuväärne detail: kõik see verbaalne alvi profluvium ehk sõnaline diarrhea on tõlgitud eesti keelde just vene keelest, nimelt Ukraina väljaandest Jevropeiskaja Pravda, millest esialgsete plaanide kohaselt pidi saama Ukrainskaja Pravda filiaal, aga sai selle partner.
Mul läheb muidugi süda pahaks, kui näen mõne ajakirjandusliku üksuse nimes sõna „pravda“, aga ülalmainitud fantaasiavaeselt nimetatud Ukraina väljaanded on siiski läänemeelsed.
Jevropeiskaja Pravda rahastajad: Euroopa Toetusfond, Euroopa Nõukogu, rahvusvaheline fond „Taassünd“, NATO ühiskondliku diplomaatia osakond (PDD) ja USA kongressi eelarvest rahastatav Rahvuslik demokraatia toetusfond (NED).
Aga Eesti saatkond Ungaris peaks ikkagi tugevdama meie sugulusrahvaste sidemeid, aga mitte sekkuma nii jõhkralt sõbraliku riigi siseasjadesse. Kuid meie välisministeeriumi hoonet pedelipuga kaunistanud kahesajataja Tsahkna on veel ikka ametis.
Loodetavasti mitte enam kauaks.
Ivan Makarov