Eesti sai esimese tõsise hoiatuse immigratsiooniga kaasnevatest ohtudest

Rubriik Eesti On
- Updated
©Reuters/Scanpix
Plakatid Kölnis pärast kohalike migrantide proteste Türgi presidendi Erdogani visiidi vastu.

Lääne-Euroopas juba vägagi tuttav erinevate migrandigruppide pikk ja kestev omavaheline vaenutsemine uuel kodumaal andis endast juba märku ka Eestis.

Rahvusraamatukogus eelmisel nädalal avatud Armeenia raamatute väljapanek põhjustas Aserbaidžaani kogukonnas pahameeletormi, kuna raamatud kajastavad Mägi-Karabahhi piirkonna ajalugu ja seal asuvat tunnustamata Artsahhi Vabariiki armeenlaste vaatevinklist, kirjutab Postimees.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Pärast avamist 1. märtsil käisid Aserbaidžaani saatkonna töötajad mitmel päeval rahvusraamatukogus ja nõudsid, et Armeenia saatkonna kingitus inimeste silme alt ära koristataks. Ühe korra korjasid aserid raamatud ise kokku ja viisid need riiuli taha inimeste silme alt peitu.

See lugu näitab, kuidas migrantide sisseveoga imporditakse kohale ka nende ajaloolised vastuolud, mis võivad võõrustajariigis kasvada sisekonfliktiks. EKRE varivalitsuse siseminister ja Riigikogu liige Alar Laneman on hoitanud ka selle eest, et massilise ukrainlaste sisseveo korral võivad siin tekkida kahe slaavi rahva ehk ukrainlaste ja venelaste vahel verised konfliktid, mis põhinevad Krimmi ja Ida-Ukraina sündmustel.

Pange veel eriti tähele, kuidas aserid nõuavad võõral maal enda maailmapildi tunnustamist sealse ühiskonna poolt, süüvimata, mis kontekstis see näitus on esitletud – tegu oli raamatute, mitte ajaloonäitusega. Eesti riik pannakse sisuliselt sundseisu, kus migrantide võõrustajamaa peab valikuid tegema.

Euroopas on tuntuim konflikt Saksamaal, kus toimuvad alatasa vastastikused meeleavaldused ja sellest lähtuvad löömingud sinna emigreerunud türklaste ja kurdide vahel. Lääneriikides kisklevad ka türklased armeenlastega, albaanlased serblastega, hindud moslemitega, šiiamoslemid sunniitidega – neid konflikte on palju ja need muudavad sihtriigid ebaturvaliseks. Rändepakt aga pillutab verevalamised üle maailma laiali.

Pole mingit põhjust ega õigustust, miks inimesed peaks tungiva vajaduseta oma ajalooliselt asualalt mujale kolima ja sealsed konfliktid endaga kaasa viima, et vaen jätkuda saaks. Stabiilsemad ühiskonnad on alati olnud need, kus elavad koos ühesuguse ajaloo, usu, rahvuse või muu taustaga inimesed. Eestlastel on Eestimaal ainuõigus nõuda turvalisust oma rahvale ja kisklejate tagasisaatmist.

Allikas: Postimees

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused