Eesti sai tagasi eri riikide vahel loksuva pagulaste perekonna, keda jälgib ajakiri Time

Kuna “Time” jälgib kõnealust pagulasperet, siis võib eeldada, et neile ehitatakse võimukandjate poolt omaette Potjomkini küla.

Jätk kvoodipagulaste saagale näitab, kui mõttetu on kogu see Euroopa Liidu migrandipoliitika, alates nende Euroopasse lubamisest ja lõpetades solgutamisega eri riikide vahel.

Siseministeeriumi pressiesindaja sõnul saabus sel nädalal Saksamaalt Eestisse tagasi üks kvoodipagulaste perekond, kuhu kuuluvad naine, mees ja kaks last. Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja sõnul suunati perekond elama omavalitsusse, kus nad elasid enne Eestist lahkumist.

BNS-ile teadaolevalt on tegu on ühega Süüriast pärit pagulasperekondadest, kelle käekäiku Euroopas jälgib ajakiri Time. Seega võib eeldada, et Eesti Brüsseli-truu võimueliit korraldab neile ehtsa “euroopalikele väärtustele” vastava näidispaguluse, näitamaks, kui “oodatud” nad siin on – ometigi on süürlased juba tõestanud, et tahavad olla Saksa lihapottide läheduses.

Neljast inimesest koosnev perekond saabus Eestisse möödunud aasta aprillis ning suunati koos teise perekonnaga Põlvasse. Juuni alguses otsustas perekond lahkuda Eestist Saksamaale ning sealt asüüli küsida. Saksamaa aga ei andnud perekonnale varjupaika, kuna neile juba pagulasstaatuse andnud Eesti on turvaline riik.

Pagulasperede käikäiku kajastav Instagrami lehekülg andis möödunud aasta oktoobris teada, et perekond kavatseb otsuse vaidlustada ning loodab leida mõistva kohtuniku, kes säästaks neid Eestisse tagasisaatmisest ja laseks perekonnal Saksamaale jääda.

Käesoleva aasta alguses määrasid Saksamaa ametivõimud kolmele Eestis rahvusvahelise kaitse saanud kvoodipagulaste perekonnale Saksamaalt lahkumise tähtaja, kolmes perekonnas on kokku 13 inimest ning nad lahkusid Eestist 2017. aastal erinevatel aegadel.

Sotsiaalministeeriumi andmetel on praeguseks Saksamaalt Eestisse naasnud kokku üheksa kvoodipagulast. Mais tuli Eestisse tagasi üks Süüriast pärit rahvusvahelise kaitse saaja ning märtsi teises pooles tuli Saksamaalt Eestisse tagasi neljaliikmeline kvoodipagulaste perekond

Eestisse tagasi saadetavad rahvusvahelise kaitse saajad on seotud selle omavalitsusega, kuhu nad rahvastikuregistri järgi sisse kirjutatud on. Kui nad on Eestist eemal viibimise ajal jäänud ilma oma eluruumidest, siis riik teistkordselt eluasemega seotud kulusid ei kata ning kokkuleppel kohaliku omavalitsusega leitakse tagasitulnutele eluase.

Kui rahvusvahelise kaitse saaja on Eestist eemal olnud üle 90 päeva, lõpetatakse talle igasuguste riigi poolt ette nähtud toetuste maksmine. Eestisse naasmisel tuleb toetusi uuesti taotleda. Rahvusvahelise kaitse saajal on õigus kohaliku omavalitsuse vajaduspõhisele abile. Samuti on neil jätkuvalt õigus saada tugiisikuteenust ja eesti keele õpet.

Eesti võttis Euroopa Liidu 2015. aasta rändekava alusel vastu kokku 206 kvoodipagulast, neist 141 Kreekast, 59 Türgist ja kuus Itaaliast. Sotsiaalministeeriumi andmetel ei viib neist Eestis 83 inimest. Lisaks sõitis kodumaale tagasi üks viieliikmeline perekond.

Kommentaarid