Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Eesti venelane mõistab üha rohkem rahvuskonservatiive – ja seda Kremli näpunäideteta

-
22.11.2018
Eesti venekeelne kogukond näeb migrante, ka slaavlasi, konkurentidena tööturul. Pilt on illustratiivne.
© Karin Kaljuläte/Ekspress Meedia

Kui jälgida EKRE-teemalisi lugusid venekeelses Delfis, torkab silma venelastest kommentaatorite mõistev suhtumine rahvuskonservatiividesse ka siis, kui nad EKRE-ga nõus pole – nad mõistavad teise rahva muret ellujäämise pärast rohkem, kui arvata võiks.

Ka Postimehes ilmunud Andrei Kuzitškini arvamuslugu annab päris hea ülevaate Eesti venelaste poliitilistest hinnangutest.

Oma loos nendib Eestis elav Vene poliitpõgenik alustuseks, et teadlased on juba ammu seletanud võõraviha geneetiliselt kaasasündinud usaldamatusega kõige võõra suhtes. Selline umbusk tingib ettevaatlikku käitumist ja suurendab väljavaadet jääda püsima inimkonna lakkamatus võitluses ressursside pärast.

Tänapäeval on see eriti päevakorral, sest kõnealused võitlused ägenevad tänu maailma rahvastiku plahvatuslikule kasvule meeletu kiirusega ja Lääne liberaalses ühiskonnas mingi anakronismina leviv sallivusteooria on reaalses maailmas ilmselgelt tohutu enesetapupropaganda.

See on eriti aktuaalne rändeleppe taustal – ilmselt on ÜRO otsustanud inimkonna ressursside lähedusse ära paigutada, aga peale verevalamise see midagi kaasa ei too, sest sallivuslased lihtsalt tapetakse oma teel maha – ellujäämises pole humanismil kohta. Ole sa ükskõik kui kõrgel eetilis-filosoofilisel tasemel, humanistlik ja loodushoidlik ja mida iganes, kui sa end kaitsta ei suuda, sõidavad sust üle need, kellele su väärtused absoluutselt korda ei lähe.

Andrei Kuzitškin toob välja sügava kuristiku “salliva” Lääne-Euroopa ja alalhoidliku Ida-Euroopa vahel, kuigi ka lääneosas on rändevastaseid riike, nagu Austria ja Itaalia, ning enamikus riikides tugevneb ka migratsioonivastasus. “See arvamus kipub ühtlasi enam-vähem talutavast suhtumisest evolutsioneeruma sallimatuse suunas,” väidab ta.  Iga saabuv migrant süvendab seda veelgi.

Kuzitškini hinnangul on sisserändevastasus eestlasi ja venelasi lähendanud, selle vastaseid on mõlemas kogukonnas enam-vähem võrdselt, kusjuures venelased on isegi ksenofoobsemad. Nad näevad neegreid ja araablasi tööpõlgurite, kurjategijate ja sotsiaaltoetustel elajatena. Samamoodi ei soovi Eesti venekeelsed elanikud töömigrantide tulva Venemaalt ja Ukrainast.

Andrei Kuzitškin  leiab, et võõravastaste meeleoludega elanikkond võib Eestis ulatuda 40 protsendini ning venekeelsed lahkuvad Keskerakonna juurest ja lähevad konservatiivide poolele, sest vastumeelsus sisserändajate vastu  kaalub üles oma rahvusliku identiteedi kaotamise ohu. “Mart Helmega on kohalikud venelased juba harjunud ja pelgavad tema natsionalistlikku retoorikat vähem kui tundmatut Abu al-Azizi pommiga kuue all,” arvab ta.

Seejuures on huvitav nentida, et moslemite suurema sisserände korral tuleb nende ja venelaste vahel suurem konflikt Nevski katedraali pärast Toompeal. Nimelt on selle õigeusu kiriku tornides ristide all upakil islami poolkuud, mis mõningatel andmetel vihjavad Venemaa võitudele islami üle Vene-Türgi sõjas, ja need ajaksid moslemid ruttu marru.

Lõpptulemusena väidab poliitemigrant, et EKRE on võimalik oma populaarsust ühiskonnas suurendada, sest nemad pakuvad välja lahendusi sisserände vastu, mida teistel pole.

Teemaväliselt võib nentida, et venekeelne kogukond ja traditsioonilise peremudeli toetajad, sealhulgas EKRE, pole veel avastanud ühisosa geiagenda pealetungi tõrjumises. Venelased on selles küsimuses märgatavalt homofoobsemad ja nende puhul on üks räigemaid solvanguid “ты педераст!”, mida öeldakse erilise rõhuga. Ilmselt pole Keskerakonna soov geiagendat koolidesse lubada veel vene kogukonna teadvusesse jõudnud.

Loe Postimehe artiklit SIIN