25.10.2018
Eesti venelaste inforuum pärineb Kremlist.
Kuigi president Kaljulaid, Eesti 200 eestvedaja Kristina Kallas, Keskerakond ja Jüri Ratas ning paljud teisedki jätkavad jutte mingitest “meie inimestest”, on reaalsus venelaste osas täiesti teistsugune.
Nimelt teatab ERR, et kui varem oli siinsete mitte-eestlaste seas populaarseim telekanal PBK, siis nüüd vaadatakse kõige rohkem RTR Planetat, mis Lätis ja Leedus on vaenu õhutamise eest korduvalt eetrikeelu saanud. Kõik need telekanalid, nagu ka kolmas Vene riigile alluv telekanal NTV Mir, on vene vaatajate seas väga vaadatavad. Vene keelt kõnelevate inimeste seas on populaarseim eestikeelne kanal ETV, mida vaatab käesoleva aasta seisuga neist 0,37 protsenti. See viimane arv on eriti kõnekas, sest see näitab, kui vähe on venelastel eesti keelega tegu.
Jüri Ratas võib kaitsta küüditatute mälestusküünalde laialipeksjaid ja pidada sobimatuks venelaste täiendavat kontrolli strateegilise tähtsusega riigiametitesse nimetamisel, aga see on pea liiva alla peitmine, mis ei varja fakti, et venelased pole suures osas riigile lojaalsed, nad eiravad avalikult riigikeelt ega kavatsegi Venemaale vastanduda.
Vene keelt kõnelev Eesti elanik elab jätkuvalt Kremli kuuldeulatuses ja katsed neid Eesti riiklikusse inforuumi tõmmata, on ebaõnnestunud, nagu ka kogu venelaste integratsiooniprotsess. Nagu uudisest selgub, et Läti ja Leedu üritanud telekanalite riigivaenulikkust eetrikeeluga piirata, kuid Eestis pole seda kunagi tehtud, siin ostetakse hoopis PBK-sse reklaami.
Tulebki lihtsalt tunnistada, et venelased aktsepteerivad vaid jõudu, mitte liberaalset süljevoolu! Venekeelsete propagandakanalite eetrit tuleb piirata, eesti keele õpet tuleb rohkem kohustuseks muuta, riigikeelt tuleb nõuda igas olukorras ning eestluse mõnitamise ja ebalojaalsuse eest tuleb karmilt karistada! Mäletate pronksiööd ja selle jõulist lõpetamist – ükski venelane ei protestinud algul politsei jõuvõtete üle, pretensioonid tulid siis, kui toimunule hakati lähenema liberaalselt ehk rääkima hakati märatsejate õigustest.
Milline oleks aga lahendus inforuumile? Läheneks seekord teisest küljest – aga mida on Eestil siinsetele venelastele pakkuda, jättes kõrvale Vene-Lääne poliitilised vastuolud? Vaadake seda Eesti meediaruumi, mis kubiseb LGBT propagandast, multikultuursuse ja perverssete “euroopalike väärtuste” kiitmisest, Trumpi tümitamisest, Merkeli ja Junckeri ülistamisest – kõik see kallutatus, millega maailmas toimuvat näidatakse vaid globalistlikust vaatevinklist, ajab normaalsel eestlaselgi südame pahaks! Mida saaks sellest Eesti venelane?
Siit tulebki välja see põhjus, miks Eesti venelased siinsesse inforuumi tulla ei taha. Vene-Eesti suhteid siin ei arutata ja kui arutatakse, siis Vene-vaenulikult – see tekitab enamikus venelastes kohe võõrastust. Olgem ausad, seda, et siinsed venelased tunnustaks üheskoos NATO kohalolekut Eestis ja mõistaks hukka Putini agressioonid, ei tule kunagi – vaadake või Yana Toomi! Lääne-meelne poliitiline meediaruum ei hakka venelaste argumente ära kuulamagi – meil pole lihtsalt ühiseid kokkupuutepunkte! Mõne venelasest lojalisti pilti toomine ei muuda midagi, sest rahvuse põhimass pole nende selja taga.
Arutelude vastu on ka rahvuslased – me ei hakkaks kunagi arutlema selle üle, kas 22. septembril 1944 oli Tallinna okupatsioon või vabastamine, sest mõlemad pooled on raudselt omas kinni, ja rahvuslaste peaargumendiks on ka see, et meie oleme põlisrahvas, teine pool aga okupatsiooni tulemusel siia sattunud. Räigete putinimeelsetega pole rahvuskonservatiividel millestki rääkida. Nii tulebki välja, et Eesti meediaruumis pole teemasid, millega venekeelne keskkond kaasa tuleks, ega ka rääkijaid, peale venestamist soosivate eesti poliitikute ühelt poolt ja venestamist nõudvate vene poliitikute teiselt poolt.
Jah, Jüri Ratas, Mailis Reps, Kristina Kallas ja mõned teisedki pöörduvad venelaste poole Eesti-siseste probleemide lahkamiseks, aga sealgi pole erilist kokkupuudet. Kakskeelsete koolide poolt venelased ehk on, kultuuriautonoomiat nad tahaksid kohe kindlasti ja päris suure autonoomiana, aga kõiges ootavad nad ennekõike järeleandmisi, mida Keskerakond ja tema partnerid ohtralt ka pakuvad – seal ei teki samuti mingit diskussiooni, on vaid poliitmängud. Pidev venekeelsete ja -meelsete suunas koogutamine ei ole avatus ja koostöö!
Laias laastus on Eestis kolm osapoolt – Venemaaga tihedalt seotud venelased (kelle hulgas on väiksem grupp lojaliste), kellel on oma käsitlus nii ajaloo kui ka tuleviku osas; läänemeelne, kuid rahvuslik osa eestlastest, kes lähtuvad nii Lääne kui Ida suunal Eesti rahvusriigi huvidest (sealhulgas EKRE); ja lääne(Brüsseli)meelne globalistlik osa eestlastest, kes on loobunud rahvusriigi ideest ja teevad kummardusi nii Lääne kui Ida suunas. Keegi neist kolmest pole valmis selleks, et ühineda diskussiooniks Eesti riiklikus meediaruumis, mis on globalistide tiiva kontrolli all.
Kuni venelased ei saa oma venemeelsust Eesti meedias reklaamida ega sealt venemeelsust kuulda, jälgivad nad Venemaa kanaleid, kust saavad oma doosi kätte. Läänelik meediakajastus lihtsalt ei huvita neid, neil on teised väärtused. Eesti meediaruum ei paku siinsetele venelastele midagi ka meelelahutusliku poole pealt – seda kõike annab Moskva kümnetes kordades rohkem.
Nii tulebki lõpuks välja, et kogu integratsiooniprotsess on ja saabki olla vaid kosmeetiline, venelastega me saame vaid rahulikult koos eksisteerida, samas neile tungivalt selgeks tehes, et see riik, kus nad elavad, on Eesti, mitte Venemaa, ja siin maksavad teised, eesti rahvusest lähtuvad huvid. Muidugi peame me neid huve jõuliselt kaitsma ja kogu aeg, sest praeguse Ratase valitsuse kapitulantliku poliitikaga tulebki üks järeleandmine teise otsa, ja sellest ka eestluse hääbumine.
UU