Välisminister Eva-Maria Liimets (Keskerakond) kohtus ÜRO peaassamblee raames Valgevene režiimi välisministri Vladimir Makeiga. Euroopa Liit ei tunnusta president Aleksander Lukašenko valitsust ja on kehtestanud meeleavaldajatega jõhkrutsemise eest Valgevene suhtes sanktsioonid.
Liimets selgitas ERR-i vahendusel, et välisminister peab suhtlema ka nende riikide välisministritega, kellel on Eestiga sõbralikud suhted, kui ka nendega, kellega suhted on pingelised.
Liimets kinnitas, et Euroopa Liidu teised riigid olid tema kohtumisest Makeiga teadlikud.
Kujutagem nüüd ette, kui EKRE minister oleks seda praeguses olukorras teinud – loomulikult oleks siis meedia otsinud taas välja Kremli kaardi. Nüüd aga piirduti tagasihoidliku sõnumiga.
Samas on Liimets teinud pehmelt öeldes kummalisi avaldusi ka seoses Afganistani ja Talibaniga.
Intervjuus Eesti Päevalehele kordas ta, et usub jätkuvalt, et Taliban parandab meelt ja võtab naised valitsusse.
Just täna teatasid uudised, et Taliban viis riigi lääneosas Heratis nelja väidetava kurjategija laibad linna keskväljakule ja tõmbas nad kraanade otsa.
Kui Liimets räägib koostööst ja ühisosast, siis tahaks väga loota, et ta ei pea silmas kraana otsas rippuvaid laipu ega varaste maharaiutud käsi.
Kõike seda lugedes ja kuuldes tekib küsimus, kuidas saab üldse üks Eesti minister nii rumal või sinisilmne olla?! Tegelikult polegi ju midagi imestada, sest algajal Liimetsal polegi eeskujusid praegusest valitsusest võtta.