09.11.2021
Kaitseminister Kalle Laaneti tavaliseks žestiks on käte laiutamine.
Teisipäeval Riigikogu EKRE saadikutega kohtunud kaitseminister Kalle Laanet kaitses kaitseväe juhataja Martin Heremi poliitilisi avaldusi meedias ja sotsiaalmeedias väitega, et ta ei saa iga inimese ütlemisi personaalselt läbi vaadata, Herem polevat tegelikult poliitikasse sekkunud, vaid fakte ümber lükanud, ja tema ei nägevat selles poliitilist aktivismi.
EKRE saadikute pahameele aluseks olid Heremi poliitilised hinnangud, kindlate inimeste Kremli agentideks nimetamine ja kaitseväe poliitilise neutraalsuse hülgamine selle juhataja poolt, kuid lisaks ka Heremi üleolev suhtumine parlamendisaadikutesse kui tsiviilkontrolli esindajatesse ning tema ükskõikne suhtumine kaitsevõimekuse lünkadesse.
Kaitseminister ei osanud vastata Martin Helme küsimusele, kus tuleb kaitseväe juhatajal ette poliitikasse sekkumise piir ja Mart Helme küsimusele, kas tema Kremli agendiks nimetamine Heremi poolt on siis fakt.
Lisaks juhtisid saadikud tähelepanu sellele, et Herem on nõudnud oma alluvate koostatud kirjade kaudu Riigikogu saadikutelt selgitusi nende seisukohtade osas, mis on parlamentaarses riigis ennekuulmatu, samas kui kaitseväes on juhtumeid, kus hoopis parlamendi saadikuid, sealhulgas riigikaitsekomisjoni liikmeid, on tõrjutud.
Alar Laneman tõi välja kaitseväe juhataja otsese vale, kus Herem väidab, nagu poleks saadikud temaga konsulteerinud, tuues ümberlükkamiseks välja konkreetsed kohtumiste ajad ja teemad. Ta juhtis tähelepanu ka Heremi meedias väljaöeldud seisukohtadele, kus too kommenteerib poliitikute hoiakuid Euroopa Liidu suhtes.
Saadik Henn Põlluaas märkis, et samal ajal kui Herem süüdistab poliitikuid Kremli-meelsuses, on just nüüd lahti lastud rida professionaalseid sõjaväelasi ainult nende vastuseisu pärast vaktsineerimisele ning Mart Helme meenutas ka seda, et kurikuulsa Deniss Metsavase juhtumi ajal juhatas Herem kaitseväe peastaapi.
Riigikogu riigikaitse komisjoni liige Leo Kunnas juhtis tähelepanu sellele, et kui kaitseväe juhataja puhul oleks tavaline, et ta nõuaks igal pool ja igas olukorras rohkem raha oma haldusalasse, siis Heremi puhul on asi vastupidine – tema ütleb paljude asjade peale, et seda polevat vaja, nagu näiteks keskmaa õhutõrje osas. Tema sõnutsi töötab Herem sellega vastu ka kaitseministrile, kes on õhutõrje vajadust tunnistanud.
Mart Helme tuletas meelde, kuidas eelmine valitsus tegeles 300 miljoni euro otsimisega ja see kohtas kohe vastuseisu kaitseväe juhataja poolt.
Eraldi küsiti kaitseministrilt olukorra kohta Poolas ja sellest lähtuvalt ka seda, kuidas valmistub Eesti oma piiri kaitsma. Kaitseminister Kalle Laanet oskas vaid öelda, et nüüdsest toimuvat briifingud, tehakse diplomaatilisi käike ning harjutatakse teatud tegevusi läbi, mille peale pidas EKRE fraktsioon seda puhtalt asendustegevuseks.
Saadik Merry Aart rääkis sügava murega sellest, kuidas Heremi aegadel on paljud tema tuttavad kaitseväelased kaotanud usu ja usalduse kaitseväe vastu ning mõtlevad sealt lahkumisele ning Henn Põlluaas märkis, et kaitseväe juhataja ei saa aru, mis on üldse kaitsetahe.
Mart Helme tuletas kaitseministrile meelde, et just too on ametnik, kes juhib tsiviilkontrolli relvajõudude üle ning saab kaitseväe juhataja tähelepanu juhtida sellele, mida too ei tohi teha.
EKRE fraktsioon leidis, et Martin Herem ei saa kaitseväe juhatajana jätkata, kuid kaitseminister Kalle Laanet seda hinnangut ei jaganud.