24.08.2018
Hirvepark 2018
Neljapäeval, 23. augustil kogunes mitusada inimest taas Hirveparki EKRE korraldatud miitungule “Hirvepark 2018: Eesti rahvas – võimatu missioon?“, kus jäi kõlama vaid üks mõte — võimu usurpeerinud poliitiline kartell on saanud ühiskonna elu piduriks ja me oleme võitluses eesti rahva püsimajäämise eest alguses tagasi.
See karm tõdemus kõlas läbi kõigi sõnavõtnute suust — me olemegi täpselt samas punktis, kus olime 1987-1991. aastatel. 27 taasiseseisvusaasta jooksul on Eesti jõudnud olukorda, kus suurem osa suveräänsusest on ära antud, küll Euroopa Liidule, küll ÜROle, küll OSCDEle. Eesti rahva eksistents on taas ohus ja kõik, kes sellele tähelepanu julgevad osutavad, saavad repressioonide osaliseks, mis esialgu on vaid sildistamise ja tsensuuri tasandil — kuid KGB meetodid juba töötavad.
Esimesena sai sõna legendaarne vabadusvõitleja Tiit Madisson, kes on omamoodi Hirvepargi sümbol. Tema iroonilist ja huvitavat kõnet katkestas sageli kokkutulnute siiras aplaus. Madisson meenutas enda süüdimõistmist “ühe mehe riigipöördekatses”, tuletas meelde, kuidas praegune Kapo peadirektor Arnold Sinisalu teda ise üle kuulamata süüdistuskokkuvõtte kirjutas, ja lehvitas otse Hirvepargi trepilt Sinisalule — teadmises, et Kapo jälgib teda ka praegu. Lisaks tuletas Hirvepargi veteran meelde, kuidas IRL ja Tarmo “Kojamees” alias Kruusimäe teda aastate eest ürituselt kõrvaldasid, öeldes et tema aeg olevat läbi. Kuid EKRE kutsus ta nüüd tagasi.
EKRE Riigikogu saadik Henn Põlluaas meenutas Teise maailmasõja eelseid sündmusi ja nentis, et olukord on täpselt sama, mis tollal, sest Vene oht on endiselt suur. Tema kõnest jäi meelde see, et Konstantin Pätsi diktatuur likvideeris just suure sõja eel ainsa reaalse jõu, mis võinuks Nõukogude Liidule vastupanu osutada ehk vabadussõjalased. Põlluaasa sõnul pole meie vabadus midagi sellist, mis on meile igaveseks kingitud, vaid Eesti vabaduse eest peab järjepidevalt võitlema ja seda iga päev ning iga tund.
EKRE noorteorganisatsiooni Sinine Äratus liidri Ruuben Kaalepi sõnavõtt on kõige emotsionaalsem ja teenis pidevalt ära suure aplausi — Ruuben hülgas nimelt igasuguse poliitkorrektsuse ning rääkis asjadest otseste ja teravate sõnadega. Kaalep rõhutas oma kõnes teravalt meie rahvusriigi ja kultuuri kestvuse vajalikkust ja võimalikkust.
Järgmisena esinenud EKRE juhatuse liige Urmas Espenberg tõi filosoofile kohaselt välja praeguse aja 12 paradoksi, mis tõestasid taaskord — eesti rahvas peab paraku uuesti alustama sealt, kust me 1991. aastal ning taastama vahepeal suurel määral kaotatud suveräänsuse. Ta ütles, et olukord on isegi hullem kui toona, sest 27 aasta jooksul on suudetud lõhestada rahvas, lörtsida ära iseseisva riigi kuvand, hävitatud rahvustunnet ja külvatud vaenulikke ideoloogiaid. Moskva sihib meid endiselt oma kahuritega ning meil on endiselt 300 tuhat integreerimata inimest. Ka Läänest pole midagi head oodata. Meile aetakse peale väärideoloogiaid ja surutakse peale uut Nõukogude Liidu laadset föderaalriiki. “Me ei saa sellega nõustuda ja peame oma iseseisvuse taasatama, ükskõik kui raske see ka poleks. See ole kerge, kuid võiksime ja peaksime võitluses Eesti eest järgida Briti sõjaväelendurite loosungit: võimatuga saame kohe hakkama, ime võtab natuke kauem aega.”
Miitingu lõpetas EKRE esimehe Mart Helme jõuline kõne, kus ta hoiatas küll eesseisva raske võitluse ja peavoolu sopaloopimise eest, kuid tema pöördumine oli täis kindlust, et EKRE võidab selle rumaluse ja müüdavuse, mis praegu Eestit valitseb. Eesti eliit on Brüsselile täiega maha paristanud, kuid veel pole hilja asjad uuesti käsile võtta ja iseseisev Eesti päästa. Mart Helme nentis, et igal pool, kus ta inimestega kohtub, öeldakse talle — “EKRE on meie viimane lootus!” Rahvuskonservatiivide liider tunnistas, et tunneb endal ja võitluskaaslastel suurt vastutust, sest praeguses olukorras suudab tõesti vaid EKRE riigi suveräänsuse taastada.
Muusikalist poolt sisustas isamaaliste lauludega Männiste perebänd, mille moodustavad isa Kaupo, tütar Merit ja poeg Märten — see pereansambel on juba kujunenud rahvuskonservatiivide ürituste omamoodi muusikaliseks maskotiks. Miitingul kõnega esinenud üks legendaarsetest ERSP asutajatest Eve Pärnaste aga teatas oma ühinemisest EKRE-ga, sest see erakond on tema sõnutsi ainus, kes kannab edasi nende 30 aasta taguseid nägemusi vabast Eestist.
