EKRE Julgeolekupoliitika Nõukoda arutas olukorda Süürias

Eesti,
- Updated
An Airbus Defence and Space satellite image courtesy of Stratfor shows Russian combat aircraft stationed at the Bassel al Assad air base near the Syrian town of Latakia

EKRE Julgeolekupoliitika Nõukoda arutas viimasel nõupidamisel olukorda Süürias. Alljärgnevalt avaldame Uutes Uudistes arutelu kokkuvõtte.

Süüria (taust)

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Rahvus: araablased 90.3%; religioon: islam 87%; elanikkond: 17 miljonit; president: Bashar al-ASAD (alates 2000); suurim linn on Aleppo ja pealinn on Damaskus. 

Raul Öpik: Süüria konfliktis on kolm osapoolt. Bashar Al- Assad ja tema liitlased (Venemaa jt) siis Läänemeelne opositsioon (keda toetab USA) ja kolmandaks radikaalne ISIS. Veel 80ndatel oli Süüria väga rahumeelne ja turvaline riik. Valitses šiiitide valitsus, mille eesotsas istus praeguse Bashar Al- Assadi isa. Alates sõjalisest riigipöördest 50ndatel kestis olukord mil, alaviidid (muslimite usurühm, lähedased šiiitidele) valitsesid suurema enamuse (sunnid) üle. Viimane konflikt sai alguse, kui Süüria president Bashar al-Assad surus jõuga maha demokraatia pooldajate demonstratsiooni 2011. aastal. Opositsioon hakkas tegutsema, et al-Assadit võimult tõugata. Nad on otsinud ka USAlt abi. Süüria oli vana Prantsuse koloonia – Trans-Jordaania, mis kuulus Liibanoniga Prantsusmaale. Kõik oskavad siiani prantsuse keelt ja Prantsusmaa on Süüriat ka pidevalt relvastanud.

Venemaa sõjaline kohalolek  Süürias

Vene baasid Süürias: mereväebaas Tartusis; lisaks arendamisel baas Latakias (lennuväli;  hetkel kohal 16 vene hävitajat, 24 lahinghelikopterit ja suurtükipatarei).

Raul Öpik: Assadi toetav Venemaa on Süüria teemal otsinud koostöö võimalusi „Läänega“; on teinud (2012. aastast) ettepanekuid, et kuivõrd Assad on nõrk siis võiks ta välja vahetada. Kuivõrd radikaalsemad ja raevukamad sunnid on hakanud koonduma ISISe alla siis on kriis pidevalt kasvanud. Samal ajal on nad konfliktis ka Assadi vastase “läänemeelsema” opositsiooniga.

Venemaa huvid Süürias

Raul Öpik: Venemaad huvitab stabiilsus ja võimalus Süürias sõjaväega kohal olla, et hoida kontrolli all Vahemere piirkonda. Venemaa suurendab hetkel aktiivselt oma kohalolekut. Juba mõned aastad tagasi oli märgata Venemaa tegevuse aktiivsust, et säilitada liitlassuhteid, sest Assad on Venemaale andnud palju lubadusi.

Enn Põlluaas: Teistpidi annab praegune kriis Süürias Putinile võimlause Krimmi olukorrast tähelepanu eemale saada ning näidata, et Venemaa on välispoliitikas “salongikõlbulik”.

Lääneriikide vaatepunktist on probleem on Venemaa koostöö ISISega.

Süüria annab Venemaale võimaluse näidata, et USA on nõrk. Euroopas Venemaa seda näidata ei suudaks. Samas Venemaa poliitika, lüüa kiilu USA ja EL vahele, pole õnnestunud.

USA huvid

Enn Põlluaas: USA on Süürias väga raskes situatsioonis, sest Obama on olnud senini passiivne ja deklareerinud, et ei toeta ühtki osapoolt. Kui seni oli näha Assadi kaotusi ja ISISe poolt territooriumi üle võtmist, siis nende sündmuste loogiline lahendus oleks ilma muutusteta välises sekkumises olnud ISIS-e võit. Venemaa sekkumine on USA jaoks kaardid ümber mänginud. USA on raskes situatsioonis, sest tahtes Assadi kukutada tekkiks vastuseis Venemaaga ehk nn uus “Korea sõda“.

Raul Öpik: USA pole tegelikult astunud Süürias otsustavaid samme. Pigem on Venemaa käitunud targalt ja kaugelenägevalt, oma ambitsiooni ellu viies. Süürias toimuv tõestab taas, et Venemaa eesmärk on saada taas maailma suurriigiks, kes on üks globaalsetest otsustajatest. Seejuures näitab Venemaa ja USA suhtlemine, et USA on selle ambitsiooniga hakanud arvestama. On tähelepanuväärne, et nüüd on USA ja Venemaa vahelised kõrgetasemelised suhted taastatud (peale Krimmi konflikti).

Süüria põgenikud

Enn Põlluaas: Koos Süürias sees liikuvate põgenikega, on inimesi liikumas kümneid miljoneid.
Meil oli võimalus käia Jordaania põgenikelaagris kohapeal. Kohalikud väidavad, et nad ei toeta enam ühtki režiimis. Kui põgeneti Jordaaniasse Assadi eest siis nüüd tullakse ISISe eest.  Kohalikud poliitilised liidrid Jordaanias näevad lahendust Süürias vaid sõjalises sekkumises väljastpoolt. Seejuures peetakse probleemide allikaks Israeli.

Kui varem tahtsid Jordaanias paiknevad pagulased (ca 1, 5 miljonit) koju tagasi naasta siis praeguseks hetkeks on enamus huvitatud Euroopasse liikumisest. Suur põgenike vool algas juba 1967 kui Israel okupeeris 6-päevases sõjas Ida-Jeruusalmma ja Jordani jõe Läänekalda.
Süürial pole Israeliga tänase päevane rahu, vaid vaherahu.

ISIS Süürias

ISIS vastu on juba väga raske saada, sest ISIS on väga hästi rahastatud, kontrollides juba miljarditesse ulatuvat äri alates inimkaubandusest, lõpetades naftaga. Seejuures teeb ISIS koostööd Venemaaga, sest kui lääne ettevõtted läksid minema, siis Venemaa ettevõtted jäid paljudes kohtades tegutsema. ISIS ridades võitlevad ka Venemaa võitlejad. Hiljuti arreteeriti  Vahemerel Vene päritolu tanker, mis vedas tõenäoliselt ISISe taustaga naftat.

Uno Kaskpeit: Venemaa panustab lähitulevikus veel väga aktiivselt välispoliitilisel areenil, et positsioone kindlustada, sest majanduslik surutis hakkab teda pitsitama ning edaspidi Venemaa võimalused ahenevad.

Eesti ja EL poliitika seoses Süüria küsimusega

Raul Öpik: Esiteks, Eestil on oluline kõigepealt üldse aru saada, mis tegelikult Süürias toimub ja mida välisriigid teevad. Seejärel on võimalik muu hulgas ka arutada, millist EL Süüria suunalist poliitikat toetada. Me ei tea isegi seda, kes EL liikmetest hetkel Süüria suunalist poliitikat veab. Kas seda veab Prantsusmaa? Saksamaa? Mis on siis nende põhiline poliitika?
Enn Põlluaas: probleem on suuresti selles, et EL puudub siiani plaan, mida teha välispoliitiliselt Süüria suunal? EL-i liidritel pole selget nägemust, mida teha. Kõik vahivad teineteisele otsa ega oska lahendust pakkuda. Ainuke, kes on tõhusalt tegutsenud, on Venemaa.

Pigem on Euroopas öeldu-tehtu kriisi süvendanud. Kui A. Merkel tegi oma avalduse, et Saksamaa võtab kõik pagulased vastu, siis järgmisel päeval teadis seda kogu Lähis-Ida ja kodudes hakati kohvreid pakkima.

Raul Öpik: Eesti võib küll EL välispoliitika raames teha kriitikat kuid peab hoiduma minemast vastuollu USA-ga. Kaotada USA soosing on Eestile julgeoleku risk. Samal ajal võime EL suhtes olla kriitilised küll. See Eesti julgeoleku positsiooni ei muuda.

Enn Põlluaas: USA on oluliselt tugevam jõud kui nt Venemaa, seega USA on julgeoleku võti; EL pole seejuures oluline. Kokkuvõttes, oleks loogiline, et USA toetab lähitulevikus Assadi kukutamist, isegi Venemaa on selle vastu. Kuid oluline on ka see, kes võidab USAs järgmised presidendi valimised. Kui tulevad võimule vabariiklased, on USA tegevus Süürias ja kogu Lähis-Idas kindlasti aktiivsem. Samas, A. Merkeli tegvus on vastutustundetu kogu ülejäänud EL suhtes (öelda, et tulge Saksamaale aga samas nõuda EL-t pagulaskvoote). Jordaania ametnikud ise väidavad, et suurriikidel on tegevus koordineeritud ja kontrolli all. Ehk väidetakse, et toimuvat suunavad Süürias suured maailmapoliitikat kujundavad jõud.
Näiteks, Süüriast lahkuvate pagulaste kinnisvara kokkuost on väga hästi organiseeritud. See viitab, et keegi korraldab seda. See tekitab omakorda olukorra, et pagulastel polegi pärast enam kuhugi tagasi minna.

Kes on praeguses olukorras kasusaajad

Hetkel on peamiseks võitjaks Venemaa, kes suudab tegevusega Süürias EL ja ja NATOT destabiliseerida. AÜE pole konfliktis pigem aktiivne. Ka Iraan ei võida olukorrast, nad ei toeta ISIS-t, sest Iraan on  šiiitlik riik ja on ISISe suhte väga mures. Mõneti võidab olukorrast ka Hiina, kes on pidevalt oma majanduslikku ja sõjalist kohalolekut Aasiast Aafrikani suurendanud. Tuleb arvestada ka USA pikaajalise „jaga ja valitse“ strateegiaga; USA mängib välis- ja julgeolekupoliitikas pidevalt kordamööda Hiina ja Venemaa vahel. Kui Venemaa positsioon paraneb liialt, toetab USA rohkem Hiinat ja vastupidi.

Enn Põlluaas: Hiina on Venemaaga võrreldes siiski oluliselt tõsisem suurjõud. Seega USA peaks selle loogika järgi ka Venemaa suunal olema hetkel avatum.

Tõsi on see, et alates 2012. aastast on USA eksport Venemaa suunal pidevalt hoopis suurenenud. Samal ajal tasub tähele panna, et kui Balti riikide eksport on Venemaa suunal „kinni“, on ka Saksamaa eksport Venemaa suunal hästi arenenud ning Venemaa asub kasvatama energia eksporti Saksamaale ehk ehitama uut Nord Streami.

Uno Kaskpeit: Venemaa positsiooni nõrgestab  Kaug- idas toimuv. Pidevalt liiguvad Hiinast Venemaale sadade ja tuhandete kaupa hiinlased (ostavad kinnisvara Venemaal).

Venemaa piirivalve ei kontorilli enam illegaalset siserännet. Hiina ametlik seisukoht on: kui immigrandid segavad siis tooge nad oma kuludega tagasi. See aga on võimatu, sest arvud on nii suured.

Raul Öpik: EL ei arvesta ka sisserändajate meeletu reproduktiivsusega. See on Süüria ja Jordaania põgenikel meeletu.
Enn Põlluaas: kuivõrd haridussüsteem Süürias on lõhutud, siis enamus noori  on alaharitud. Nad ei ole saanud rohkem kui algtasemel haridust. Jordaanias on ka see probleem, et kuigi koolid on avatud, siis enam ei saadeta lapsi kooli ja peale kasvav põlvkond on harimatu. Kõige kõrgem haridustase on regioonis kristlastel.
Enn Põlluaas: probleemid Süüriast EL-i liikuvate põgenikega on vältimatud, sest me ei suuda  mõelda, nendes kategooriates, mis nemad. Näiteks kui Ungari sulges piirid leidus ka neid, kes viskasid oma lapsed üle okastraataia Ungari politseinikele.

Kai Tennosaar: jääb üle vaid üks küsimus, miks meie valitsus midagi ei tee?

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused