EKRE Kristliku ühenduse pöördumine: kaitseväe kaplanite kaotamine järgib nõukaaegset mõttemalli

Rubriik Eesti On
- Updated
©Scanpix
Sõdrurid missioonil Malis

Eesti kaitsevägi on Eesti riigi üks aluseid. Meie kaitsevägi on olnud võitlemas erinevatel välismissioonidel. On käidud riikides, mis otseselt pole Eestile olnud ohuks. Küll on aga seal saadud lahingukogemusi.

Lahingukogemused aga maksavad sageli üsna kallist hinda. Seda mitte ei maksa ainult need relvakandjad, kes mitte kunagi lahinguväljalt tagasi ei tulnud, vaid kõige rohkem need, kes tagasi tulid, kuid kellele oli ja on vaja seesmiselt end taas üles ehitada. Seda nii inimese kui ka kaitseväelasena. Selleks otstarbeks ongi Eesti kaitseväel kaplaniteenistus.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Eesti kaplaniteenistusel on üle saja-aastane ajalugu. Vahepeale jäid küll nõukogude aastad, kuid pärast taasiseseisvumist taastati see ametkond uuesti, et anda Eesti sõduritele vaimset tuge.

Sõda ja missioonid ei ole jalutuskäik linnalähedases pargis. See ei ole isegi koolimatk. Kui sa kriisipiirkonda missioonile lähed, pead valmistuma ka selleks, et sa sealt tagasi ei tule. Või tuled sandina – füüsiliselt või hingeliselt.

Seoses kaitseväe kulude kärpimisega, mille alla läks ka kaplaniteenistus, on tekkinud küsimusi. Ja need küsimused on konkreetsed: kas Eesti Vabariigi valitsus on teadlik sellest, et taolisi otsuseid vastu võttes lõhutakse ära üks kaitseväe traditsioone? Enamgi veel: kas ollakse teadlik, et sellega lõhutakse ära riiklik tugi neile meestele ja naistele, kes lahingumissioonidelt tagasi tulles ei suuda koheselt ümber lülituda?

Tuletame meelde, et Eesti kaitseväe kaplaniteenistus kaotati ära nõukogude ajal. Kas see tähendab, et praegune Eesti Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus on otsustanud kasutada selles osas nõukogudeaegset mõttemalli?

Tekib küsimus: kas selle ametkonna kaotamine on ideoloogiline. Tõsiasi on ju see, et praeguse valitsuse otsused lähevad paljuski vastuollu sellega, mida kristlik õpetus sisaldab.

Igatahes võtta ära missioonisõduritelt nende vaimne tugi, on ülimalt halb otsus. Nõnda annab riik mõista, et missioonile võid minna ja sinna teid ka saadame, aga kõige muu, näiteks missiooniväsimuse, lõhkiläinud peresuhete ja teiste analoogsete asjadega peab sõdur ise tegelema. Kui riik pakub poolikuid lahendusi, saadakse ka pooliku pühendumusega kaitseväelased.

 

Tarmo Hints
EKRE Kristliku ühenduse esimees

Monika Helme
aseesimees

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused