Eesti kaitsevägi on Eesti riigi üks aluseid. Meie kaitsevägi on olnud võitlemas erinevatel välismissioonidel. On käidud riikides, mis otseselt pole Eestile olnud ohuks. Küll on aga seal saadud lahingukogemusi.
Lahingukogemused aga maksavad sageli üsna kallist hinda. Seda mitte ei maksa ainult need relvakandjad, kes mitte kunagi lahinguväljalt tagasi ei tulnud, vaid kõige rohkem need, kes tagasi tulid, kuid kellele oli ja on vaja seesmiselt end taas üles ehitada. Seda nii inimese kui ka kaitseväelasena. Selleks otstarbeks ongi Eesti kaitseväel kaplaniteenistus.
Eesti kaplaniteenistusel on üle saja-aastane ajalugu. Vahepeale jäid küll nõukogude aastad, kuid pärast taasiseseisvumist taastati see ametkond uuesti, et anda Eesti sõduritele vaimset tuge.
Sõda ja missioonid ei ole jalutuskäik linnalähedases pargis. See ei ole isegi koolimatk. Kui sa kriisipiirkonda missioonile lähed, pead valmistuma ka selleks, et sa sealt tagasi ei tule. Või tuled sandina – füüsiliselt või hingeliselt.
Seoses kaitseväe kulude kärpimisega, mille alla läks ka kaplaniteenistus, on tekkinud küsimusi. Ja need küsimused on konkreetsed: kas Eesti Vabariigi valitsus on teadlik sellest, et taolisi otsuseid vastu võttes lõhutakse ära üks kaitseväe traditsioone? Enamgi veel: kas ollakse teadlik, et sellega lõhutakse ära riiklik tugi neile meestele ja naistele, kes lahingumissioonidelt tagasi tulles ei suuda koheselt ümber lülituda?
Tuletame meelde, et Eesti kaitseväe kaplaniteenistus kaotati ära nõukogude ajal. Kas see tähendab, et praegune Eesti Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus on otsustanud kasutada selles osas nõukogudeaegset mõttemalli?
Tekib küsimus: kas selle ametkonna kaotamine on ideoloogiline. Tõsiasi on ju see, et praeguse valitsuse otsused lähevad paljuski vastuollu sellega, mida kristlik õpetus sisaldab.
Igatahes võtta ära missioonisõduritelt nende vaimne tugi, on ülimalt halb otsus. Nõnda annab riik mõista, et missioonile võid minna ja sinna teid ka saadame, aga kõige muu, näiteks missiooniväsimuse, lõhkiläinud peresuhete ja teiste analoogsete asjadega peab sõdur ise tegelema. Kui riik pakub poolikuid lahendusi, saadakse ka pooliku pühendumusega kaitseväelased.
Tarmo Hints
EKRE Kristliku ühenduse esimees
Monika Helme
aseesimees