EKRE ministrikandidaatide seisukohad toetuvad ennekõike rahvusväärtustele

Peaministrikandidaat Mart Helme varikabineti tegemisi tutvustamas.

Teisipäeval tutvustas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Radisoni hotellis oma varikabinetti, mille liikmed rääkisid ka oma plaanidest ministriametis.

Siseministriks pakutud brigaadikindral reservis Alar Laneman tõi välja valukohad, millega tal tuleb kohe tegelema hakata. Kõigepealt tuleb kriminaalmenetluse tähtajad lühemaks muuta ehk kiirendada nende läbivaatamist. Teisena märkis Laneman, et korruptsioon on Eestis täiesti kontrolli alt väljumas ja sellele tuleb piir panna. Järgmise valupunktina nimetas ta seda, et riigivastase tegevuse eest karistatud isikud saavad kodanikena Eestis edasi elada. Tema prioriteetide hulka kuulub ka sõjaväelise piirivalve taastamine.

“Kindlasti vaatame üle kõik need välismaalased, kes praegu Eestimaal elavad, sest siin on ka tuhandeid loata elavaid inimesi ja neid, kelle elamisluba pole põhjendatud,” lisas Alar Laneman. “Meil tuleb hakata ka raha lugema, sest näiteks tohutud vead piiri väljaehitamise kalkulatsioonides on kergekäeline rahva raha loopimine!”

Kultuuriminister Toivo Tasa meenutas Lennart Meri sõnu Tallinnas Kirjanike Liidu kongressilt 1987. aastal: “Kultuur ei ole peoülikond, vaid inimese igapäevane tööriietus, rohkemgi: kultuur on ainus keskkond, milles on võimalik inimese taastootmine.” Kogu tema sõnavõtt oli kantud mõttest, et nii kõrgkultuuris kui vaimses pärandi hoidmises tuleb lähtuda eesti põliskultuurist ja eesti keelest, mille hoidmise vajadus on ka põhiseaduse preambulis. “Ei saa rääkida eesti kultuurist eesti keeleta,” toonitas Toivo Tasa. Ministrikandidaadi sõnutsi saab eesti kultuuri edasi kanda vaid traditsioonilise perekonna kaudu.

Toivo Tasa rõhutas ka kirjandusliku kultuuripärandi tähtsust, meenutades tõdemust: “Kingime rahvusele eepose ja see rahvas on päästetud!”, ta toonitas eesti kultuuri seostust rahvastikupoliitikaga ja eesti keele kasutamise vajadust nii riiklikus meedias kui ka näiteks laulude kirjutamises ja esitamises. “Kõik meie elus on seotud sellega, kes me oleme, alates tervest talupojamõistusest kuni täppisteaduste edendamiseni,” sõnas ta.

Toivo Tasa tõi välja ka  reaalsed asjad, nagu Kaunite Kunstide Kool väljaehitamise, raamatute käibemaksu alandamise, kultuuri käsitlemise mitte ainult väljamineku, vaid ka ekspordiartiklina ehk tema jõudmisena laia maailma, sest Eesti kunst on Tasa sõnul täiesti konkurentsivõimeline.

Välisministrikandidaat Henn Põlluaas märkis, et välisministeeriumi ülesanne on seista Eesti huvide eest, kuid Mikseri ajal on see muudetud vasakliberaalseks ideoloogiliseks asutuseks, kus esindatakse Euroopa föderatsiooni loomise põhimõtteid – nii näiteks on minister surunud arengukavasse kuni 2030. aastani sõdimise “parempopulistliku” maailmavaate vastu. Uue narratiivi järgi on peamiseks muutuseks keskendumine Eesti huvidele. Praegune välisministeerium deklareerib üldjuhul 99% juhtudest, et Eesti huvid kattuvat EL-i omadega.

Kuna välisministeerium saab ka väliskaubanduse mõõtme, siis edaspidi tuleb sealtkaudu tegeleda ka Eesti majanduslike huvide edendamise ja kaitsmisega välismaal. “Üle tuleb vaadata saatkondade võrgustik, mis peab olema otstarbekuse, mitte emotsioonidepõhine,” lausus Põlluaas. Tema sõnul tuleb Eesti eest seista ja rahvusvahelistes organisatsioonides nagu NATO, ÜRO ja paljud teised ning lõpetada senine praktika, kus üritatakse olla võimalikult paljude laudade taga erinevates organisatsioonides.

ÜRO-s hakkab Eesti seisma massiimmigratsiooni soodustavate asjade vastu, nagu oli seda rändelepe; oluliseks seatakse NATO ja transatlantilised suhted ning koostöö Kesk-Euroopa riikidega, keda praegused Eesti eurosaadikud karistavad koos liberaalidega selle eest, et nood kaitsevad oma rahvuslikke huve.

Keskkonna- ja maaelu minister Argo Luude on olnud põllumees ja hetkel on ta tegev keskkonnaprobleemide alal. Tema sõnutsi on ametnike võim ministeeriumides ületanud igasuguse piiri, kus kõik on tehtud ametnikele lihtsaks ja lihtkodanikule keerukaks – aga ametnik peab teenima riiki ja rahvast.

Põllumajanduses nimetas Argo Luude absurdiks seda, kus suurte ja vanade EL-i liikmesriikide põllumehed saavad tootmiseks rohkem toetusi kui uute liikmesriikide põllumehed, kuid turul on need tooted võrdsed. “Eesti peab vajadusel kõik sellekohased otsused vetostama, et saavutada võrdne kohtlemine,” märkis ta. “Muidu aga nõutakse võrdsust küll pagulaste jaotamisel, aga põllumeeste toetamises võrdsust pole!”

Argo Luude toonitas, et kriisiolukordi silmas pidades peab Eesti põllumees olema võimeline oma riiki ära toitma ja konkurentsivõime tõstmiseks tuleb neid toetada maksusoodustustega. Põllumaa tuleb võtta kaitse alla selles osas, et väärtuslikku maad ei võetaks uusarenduste alla – küprokmajad tuleb Luude sõnul ehitada vähemväärtuslikule maale.

Ministrikandidaat toonitas, et metsa võib langetada niipalju, kui seda juurde kasvab, seega tuleb üle vaadata lageraide mahud ja juurdekasv, kuid tema sõnutsi on metsad ka ettevõtluse sisend ja tuleb ergutada omamaist metsatööstust. Isikliku seisukohana märkis Luude, et ka tselluloositehas oleks Eestile vajalik, et lõpetada toorpuidu massiline väljavedu ja puit siin väärtustada. “Lõpetada tuleb ka massiline puidu põletamine kateldes – see on liiga väärtuslik!” lisas ta.

(Jätkub)

Kommentaarid