Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

EKRE saadikud arupärimisel Liina Kersnale: Reformierakonna valitsus teeb eestikeelse hariduse osas vaid kosmeetikat

-
08.06.2021
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ei suutnud eestluse pärast mures olevatele EKRE saadikutele midagi head rääkida.
© Uued Uudised

Teisipäevasel arupärimisel haridus- ja teadusministrilt Liina Kersnalt eestikeelse hariduse tegevuskava ja ühtse vene-eesti kooli poole liikumise kohta võtsid sõna mitmed EKRE poliitikud ja nende allpool olevad sõnavõtud näitavad, millised on rahvuskonservatiivide arvates murekohad eesti keele õpetamisel ja eestluse hoidmisel.

Jaak Valge: “Lugupeetud minister, ma jälle küsin pisut laiemalt, n-ö edasise diskussiooni taustaks. Niisiis, vaatamata meie 30 iseseisvusaastale, on meie riigikeeleoskus tõusnud Euroopa riikidest ettepoole ainult ühe riigist, nimelt Moldovast. Eelmisel ja üle-eelmisel aastal jäi Eestisse 4000–5000 idaslaavi riikidest ja Aasia-Aafrika riikidest pärit isikut rohkem, kui lahkus. Nendest uussisserändajatest valdab eesti keelt siis 4%. Ja kas on siis realistlik, et nüüd, kui eestlaste osakaal on hakanud Eestis uuesti langema, teeme me mingite imemeetoditega keeleõpetuses murrangu? On ju selge, et esimese asjana peaksime hakkama immigratsiooni piirama. Ja ei piisa siis mitte ainult õpirände piiramisest, mida enne lubasite, sest see on ju tegelikult ainult veerand rehkendust, kui sedagi. Kui me immigratsiooni ei eira, siis pole meil mitte mingit lootust edusammudele, ükspuha mis meetodit kasutame.”

Martin Helme: “Hea minister! Ma tõmbaks teemat natukelaiemaks. Meil on Eestis täiesti arvestatav hulk inimesi, kes räägivad pöörast või sõgedad juttu, nagu oleks võimalik, et iga inimene, kes Eestisse saabub, sõltumata sellest, mis keeles ta räägib või missugune on tema kultuuritaust, saabki olla eestlane. Vahel arvatakse veel, et eestlaseks saab hakata siis, kui sa räägid või oskad eesti keelt, aga vahel ei peeta seda isegi vajalikuks. Olge nii hea, aidake mul kummutada muret, et selline mõtteviis kuskil haridusministeeriumis või tänases valitsuses ringi hiilib. Ikka eestlased on eestlased ja venelased on venelased ja igaühel on oma emakeel. Ja see, kui me siia tulevad inimesed või siin olevad mitte-eestlased õpetame eesti keelt rääkima, ei tähenda, et nad muudaksid oma rahvust, vaid see tähendab, et nad integreeruvad meie ühiskonda.”

Urmas Reitelmann: “Proua minister, ma arvan, et me oleme siin kõik teiega ühel pool rindejoont ja me mõistame nende probleemide tõsidust. Aga see, mis nüüd Kohtla-Järvel toimub, paraku ikkagi kvalifitseerub sisuliselt genotsiidiks eestikeelse hariduse kallal. Ma pean teile kahjuks tunnistama, et mina mäletan oma noorusest veel haridusministrit Elsa Gretškinat ja tema ajal sellist eesti koolide venestamist ei julgetud ette võtta, isegi Nõukogude okupatsioonivõim ei söandanud seda teha. Nii et asi on tegelikult ääretult halb, eriti kui silmas pidada, et inimeste õppimisvõime on ju teatud teatud piiridega. Ja kui võõrast rahvusest, ütleme venelaste hulk klassis ületab 10%, siis nende õppekvaliteet kannatab ja eestlaste oma samamoodi.”

Henn Põlluaas: “Te räägite siin sisuliselt kahest erinevast asjast: üks on eestikeelsele haridusele üleminek ja teine on nn ühtne eesti kool ehk segakoolide loomine. 17 aastat oli Reformierakond võimul, te ei teinud absoluutselt mitte ühtegi sammu eestikeelsele haridusele üleminekuks. Nüüd siis olete tõstnud kilbile selle nii-ütelda ühtse eesti kooli ehk segakoolide loomise ja kirjeldatemeile siin nõretavalt, kuivõrd kohutavas olukorras vene lapsed seal on, sest peavad õppima eesti keelt emakeelena. Samas, kui nad õpiksid seda lihtsalt võõrkeelena, siis oleks olukord ju veelgi hullem, sellepärast et ei jõuagi iialgi nad sellele tasemele, et eesti keelt selgeks saada, ja see kisub absoluutselt kõikide laste edasise arengu alla.”

Peeter Ernits: “30 iseseisvuse aastast on Reformierakond enamiku ajast riigitüüri juhtinud. Aga väga vähe on selles valdkonnas nagu tehtud ja nüüd spurdina peaks nagu saavutama tulemuse. See tuletab meelde sama, mida praegu rohepöördega: imekiiresti uude ajastusse, selle hinnaga, et mida Ida-Virumaa kaevurite ja põlevkivi peal elanud põlvkonnad edasi hakkavad tegema, see pole kõige olulisem. Aga iseenesest, iga keel on pluss ja ei saa kuidagi öelda ka, et me oleksime selle vastu, et Eestis elavad inimesed, muukeelsed, omandaksid eesti keele. Aga nagu ma ütlesin, on pöörased summad magama pandud. Proua Kersna eelkäija Mailis Reps, kes on kaua ja korduvalt ministriametit pidanud, on mulle mitu korda öelnud, et ei tema tea, millised summad on magama pandud eesti keele ja meele õpetamiseks, aga tulemust väga vähe. Ei ole neid reaalseidkaadreid, ka mentaliteet on Ida-Virumaal, Lasnamäel ja mitmel pool mujal peaaegu samasugune nagu omal ajal nõukogude aja lõpul.

Nii et tööpõld on lai ja iseenesest eesmärk on suurepärane. Jah, see on Reformierakonna ja Eesti 200 nagu ühisprojekt, et sinna kuhu suunduda. Aga see selleks.

Kui nüüd vaadata, mida kolleeg Jaak Valge rääkis siin uussisserändajatest, kui vaadata kogu seda seltskonda, kes õpib, kusagil 150 000 inimese peal, kellest 80% eestlased, 19% valdavalt venekeelsed, 1% ingliskeelsed, siis uussisserändajate puhul on see tordilõik hoopis teistsugune: 50, üle 50, 52% on eestikeelsed ja kusagil 42 on venekeelseid ja ingliskeelsed on juba 6%. Ja selle kategooriaga, selle seltskonnaga tegutsemine on üsna problemaatiline, aga samas ei taha ma öelda, et ei peaks sellega tegelema.

Aga on üks väike “aga” kõige selle juures. Eesti on minu ja meie meelest või vähemalt peaks olema rahvusriik. Ja põhiseaduse preambulis toodud mõtted ei ole ajast ja arust, vähemalt minu ja meie meelest. Kuigi lihtsam on mitte tegelda nende keeruliste asjadega, vaid tuua odavat tööjõudu sisse, aga mis riik see siis on, kas see on see Eesti riik?

Ja see ühtse eesti kooli poole suundumine, see eksperiment, mille kohta paljudel on murekoht, et kas see ei ole mitte eksperiment eesti keele ja eesti laste peal. Suurejoonelisi eksperimente on läbi ajaloo tehtud igasuguseid, aga mulle ja meile tundub, et võib-olla sellise eksperimendiga ei tohiks praegu tegelda. Liiatigi kui Eesti lapsi sünnib häbematult vähe, kui prioriteediks ei ole viimaste nädalate järgi otsustades üldse mitte eestlaste arvu kasvatamine ning eesti meele kasvatamine ja tugevdamine, vaid erinevate lasteühtsesse katlasse suunamine, kes kõik on toredad ja õpihimulised ja edu neile. Aga mis neist saab? See on omaette küsimus ja see ongi põhiline, miks me seda järelpärimist siin küsisime.

Muidugi, ministriproua ei tea samuti vastust, nagu ei tea ka meie. Aga me oleksime ettevaatlikumad. Pealegi ma tuletan meelde, et Eesti koolis, kui võrrelda 30 aasta taguste aegadega, on väga palju aineid, nende tundide arv tunduvalt vähendanud. Ise loodusteadlasena ma tean, praktiliselt ei olegi, looduse tundmine läheneb nullile. Eesti keele puhul ja kirjanduse puhul pidasin nõu just ühe hea kolleegiga. Tundide arv samuti kõvasti vähenenud.

Ja mida mul paluti edasi öelda, eesti kirjanduse n-ö gümnaasiumipõlves kannatab vast kõige rohkem, aga seal tulebki see tegelikult eestluse ja eesti kultuuri sügavam mõistmine. Nii et tegelikult need probleemid koolis on palju laiemad. See on ainult üks tahk, mida praegu hoogtöö korras Reformierakonna juhtimisel üritatakse ellu viia. Aga kuna see on pikk periood ja järgmiste Riigikogu valimisteni ei olegi enam nii pikk aeg, siis ma loodan, et on võimalik ka korrektiive teha.”

Allikas: Riigikogu stenogrammid